Vett saanud telefon riisi sisse? 5 iganenud müüti nutitelefonide kohta, mis ei vasta tõele

Nutitelefonid on viimase 10 aastaga kõvasti edasi arenenud, ent nende ümber liiguvad endiselt erinevad teooriad ja meetodid, mis tänapäeval enam tõele ei vasta. Millised on levinumad müüdid nutitelefonide kohta?

Müüt: niiskust saanud telefon tuleb riisi sisse panna

Peamine soovitus, mida vette kukkunud telefoni päästmiseks soovitatakse teha, on seadme riisi sisse panemine. Tegelikult on juba mitmed testid tõestatud, et riisi kasutamine ei aita sellises olukorras. 

Kuigi riis imab niiskust, töötab see ainult siis, kui terad puudutavad kokku veega. Telefoni puhul on aga pärast kuivatamist veel valdav osa veest selle sisemuses, kuhu riisiterad ligi ei pääse. Lisaks võib läbi pragude seadme sisemusse jõuda ka riisilt eralduv tärklis ja põhjustada seeläbi korrosiooni.

Esimene soovitus on äsja niiskust saanud telefon viia koheselt remonti. Seal tehakse telefonile keemilise puhastuse, et telefoni tähtsad komponendid ei saaks veekahjustusi.

Müüt: Aku tuleb enne laadimist täiesti tühjaks lasta

Umbes 10-15 aastat tagasi kasutati telefonidel NiCAD- ja NiMH-akusid, mis kestsid kauem, kui need enne uuesti laadimist täiesti tühjaks said. Kõik uuemad seadmed on aga juba varustatud liitiumioonakuga, mille puhul ei ole vaja lasta akut täielikult nulli, et seda uuesti laadida.

Müüt: ööseks telefoni laadima jätmine on akule halb

Tihtilugu räägitakse ka seda, et telefoni ei tohiks mitte mingil juhul terveks ööseks laadima jätta. Jällegi peame ajas natuke tagasi minema. Nimelt vanemad telefonid ei saanud õieti aru, millal nad täiesti täis laadinud ennast on. Seega polnud toona tõepoolest kuigi mõistlik jätta seadet pikemaks ajaks vooluvõrku laadima.

Kaasaegseid nutitelefone ei nimetata asjata nutikateks, kuna need lõpetavad automaatselt voolutarbimise, kui seadme aku on laadinud 100%-ni. 

Müüt: mida rohkem megapiksleid, seda kõvem kaamera

Telefonikaamera jälgimisel võtab osa inimesi endale ette megapikslite arvu – mida suurem number, seda parem. Vanemate telefonide kaamerate puhul on sel väitel tegelikult tõepõhi isegi all, kuid enam mitte. 

Vastus sellele on tegelikult vägagi lihtne. Meie silm ei suuda eristada üksikuid piksleid, kui pildi pikslitihedus on juba teatud tasemeni jõudnud. Rohke megapikslite arv võib kasu tuua näiteks siis, kui tahad pilti suuremale pinnale trükkida.

Megapikslitest tunduvalt olulisemal kohal on näiteks pildisensor- ja stabilisaator, suum, objektiivid ja protsessor.

Müüt: nutitelefoniga saab muna küpsetada

Esimeste mobiiltelefonide väljatulekuga räägiti igasugu õudusjutte kiirgusest ja selle negatiivsest mõjust inimese tervisele. Hea näite saab tuua YouTube’is levinud videote näol, kus kahe töötava telefoni vahel küpsetati muna. Väidetavalt üritati nendes videotes näidata seda, mis juhtub sinu ajuga, kui paned telefoni kõrva äärde.

Tegelikult ei tasuks neid videoid siiski tõsiselt võtta. Mobiiltelefonid kiirgavad küll mikroskoopilisel hulgal kiirgust, ent muna soojendamiseks on vaja umbes 7000 mobiiltelefoni.