Vaimse tervise heaolu loomiseks ei pea kontorisse rajama arstikabinetti – rõhk on ennetusel

Hooliva tööandja esmane roll on tegeleda töötajate vaimse tervise hoidmisel ennetustööga ning ära tajuda piir, kus organisatsiooni käed jäävad lühikeseks, ütleb Elisa personaliüksuse juht Kaija Teemägi.

Lõppenud pandeemia, maailmas valitsev ebastabiilsus, inflatsioon, maksutõusud ja muud väliskeskkonna mõjud on toonud inimeste ellu lisastressi. Organisatsioonid on seatud keerulisse olukorda, kuna paljud väliskeskkonna tegurid on nende kontrolli alt väljas, aga sama ajal on kasvanud tööandjate roll inimeste heaolu ja kindlustunde loojana. 

Tulekahju kustutamise asemel rõhk ennetamisel

Tööheaolu on väga mitmekihiline, alates psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna loomisest, võimalusest oma juhtidega avatult suhelda, selgete ootuste ja eesmärkide seadmisest, kuni erinevate soodustuste ja tugiteenusteni välja. Tööandjatena ei saa me astuda vaimse tervise spetsialisti kingadesse, lahendada ise ära töötaja tervisemuresid või viia inimest käsikäes arsti juurde. See on õhkõrn piir ja hajus mängumaa, kus tuleb ära tunnetada, mida saab juht oma tiimiliikme heaks teha ja kus tema kompetentsid lõppevad. Seetõttu on tööandjate roll ennekõike ennetav –  luua töökultuur, mis toetab, mitte ei lammuta vaimset tervist ning võimaldada lihtsasti kättesaadavaid, usaldusväärseid ja diskreetseid tugiteenuseid, mis aitavad muresid ennetada või juba tekkinud probleemidele abi saada. Olgu selleks kasvõi näiteks psühholoogi vastuvõtt või perearsti konsultatsioon. 

Siinkohal on aga ülioluline see, et töökeskkonnas tekkinud muresid või vastutust ei saa tööandja ära delegeerida ühelegi teenusepakkujale või partnerplatvormile. Need peavad toimima tugifunktsioonina, kuid töökeskkonnas tekkinud küsimustele tuleb lahendus leida koos juhiga.

Hübriidtöö paneb vaimse heaolu proovile

Kahtlemata on vaimse tervise tugiteenuste roll töökohtadel kasvanud ka hübriidtöö najal, mis praegu Eesti ühiskonnas oma konkreetsemat vormi ja kuju otsib. Näeme, et heaolu on väga palju sõltuv tööviisidest. Seetõttu otsime järjepidevalt võimalusi, kuidas targemalt hübriidtöö eri võimalusi kasutada ning näeme, et sotsiaalse suhtluse roll on ajas kasvav. Töökollektiivide aeg-ajalt ühes füüsilises ruumis töötamine aitab ühtekuulustunnet parandada, samas on palju töid, mida on koduse kontorilaua taga hulga parem nokitseda.
Küsimus ongi täna peamiselt selles, kuidas targemalt mõlemast töövormist parim võtta. Iga muutus või tööviiside ümbermõtestamine toob paratamatult kaasa hirme, vastandumist või vajab harjumist, sageli ka töö- ja pereelu rutiinide kohandamist. Seetõttu on oluline tagada tööandjana esmalt selge kommunikatsioon, aga ka võimalus muutuste ja kohanemisperioodil spetsialistide abi vastavalt vajadusele kasutada.

Vastutus enda heaolutassi täitmisel

Samas, töösuhe on alati kahepoolne ning vajab panustamist mõlemalt osapoolelt. Väga suur vastutus oma heaolu ning töö- ja eraelu tasakaalu eest lasub inimesel endal, kuna igaüks teab kõige paremini, mis tema heaolutassi täidab. Tööandja ei saa piiluda üle koduukse, aga töötaja peab saama oma juhiga rääkida ja juht peab leidma aja teda kuulata. Tööandja saab ja peab juba täna mõtlema varasemast enam sellele, kuidas luua tingimused, kus selline avatud suhtlus ja abi otsimine on loomulik ja toetatud.

Tarmo Pihl, MinuDoci tegevjuht: teadlikkus vaimse heaolu lahendustest tööandjate seas kasvab

Tööandjate huvi erinevate inimeste vaimset heaolu toetavate lahenduste vastu on aasta-aastalt kasvanud. Meie kogemuse põhjal otsivad organisatsioonid terviklikke ja laialdast tuge pakkuvaid lahendusi, mis aitaksid luua toimiva vaimse tervise keskkonna. Sageli nähakse, et pelgalt ravikindlustus või koolitused ei anna soovitud tulemusi, kuna need lahendused võivad jääda osaliselt töötajate kaasamisel ning olulise mõju saavutamisel ebapiisavaks.

Statistika näitab, et ligikaudu 25% meie teenust kasutavate klientide töötajatest vajab igal aastal mõõdukat vaimse tervise tuge, nagu terapeutide, coachide või psühholoogide sessioonid. Samas on veel suurem on nende töötajate hulk, kes saavad kasu terviklikust vaimse tervise keskkonnast. Sellised lahendused hõlmavad mitmesuguseid tegevusi, alates töö- ja eraelu tasakaalu edendavatest algatustest ning tervisepäevadest kuni teadveloleku praktikate ja enesehindamise tööriistadeni.

Kuigi jätkuvalt on meie ettevõtte kogemusel inimeste seas kõige sagedamini kasutatav teenus psühholoogiline nõustamine, siis aina enam leitakse tee ka teiste vaimset heaolu soodustavate teenusteni. Näiteks on järjest populaarsemaks muutumas ka coaching ja vaimse tervise enesehindamise lahendused ja vaimse tervise hoidmise tööriistad töötajatele.