Liigu edasi põhisisu juurde
Elisa

Breadcrumb

Millises keskkonnas sa veebi kaudu TV-d saad vaadata, sõltub sellest, millise TV-teenuse kasutaja sa oled.
Uus Elisa ElamusLiitumised alates 10.08.2021Mine vaatama
Vanemad TV-teenusedLiitumised enne 10.08.2021Mine vaatama

Uus turutrend: inimesed valivad teleri asemele koju projektori

30.06.2022

Uus turutrend: inimesed valivad teleri asemele koju projektori

Viimaste aastate jooksul on üle maailma järsult tõusnud kodukasutuseks mõeldud projektorite müük, mis lubab kinosaalist tuttava kogemuse tuua koduseinte vahele. Kuigi projektorid on märkimisväärselt menukamaks muutunud, siis märgib Elisa tootejuht Anti Liivat, et enne projektori telerile eelistamist tuleks mõlema head ja vead hoolikalt läbi kaaluda.

“Projektorid suudavad pakkuda nii mõndagi, millega teler hätta jääb, samas on teleritel oma eelised. See tähendab, et mõlemat tooteklassi valides tuleb teha kompromisse,” selgitas ta. “Tavatarbija jaoks on teleri miinuskülgedega lihtsam toime tulla, seetõttu on ka väheusutav, et projektorite müük kunagi telerisegmendi lähedale hakkaks jõudma.”

Mis aga järjest rohkemaid inimesi projektorite poole tõmbab ning milliste kitsaskohtadega peaks arvestama?

 

Suuruse võlud ja valud

Projektorite ülemaailmses müügis võis hüppelist kasvu näha juba 2019. aastal, mil eelneva aastaga võrreldes kasvas erinevate raportite kohaselt kodukino segmendis projektorite müügi volüüm pea poole võrra. “Oluline on siin tähele panna, et räägime just nutikatest 4K ning 1080p projektoritest. Samas näitavad ülemaailmsed andmed, et ka professionaalseks kasutamiseks mõeldud projektorite segmendis kasvasid müüginumbrid tublisti,” kommenteeris Liivat.

Liivati sõnul on üheks suurimaks põhjuseks, miks inimesed üha enam kodus filmide ja sarja vaatamiseks projektoreid valivad, nende “ekraani” suurus – enamik koduseks vaatamiseks mõeldud projektoreid suudavad pakkuda vähemalt 100-tollist pilti, osad isegi kuni 300-tollist. Seevastu on keskmine Eestis müüdud teler 55-tollise ekraaniga.

Kui suurema ekraaniga telerite eest tuleb ostu vormistades ka tugevamalt rahakotti kergendada, siis projektorite puhul ei ole “ekraani” suurus hinnaga kuidagi seotud. Selle asemel võib oluliseks takistuseks muutuda ruumipuudus – paljudes kodudes ei pruugi lihtsalt olla 100-300-tollist tühja seina, kuhu pilti kuvada.

“Enamik projektoreid suudavad näidata kuni 2,5-meetrise diagonaaliga pilti, osad puhul võib pilt selge olla ka 7,5-meetrise “ekraani” puhul. See tähendab, et kallist ostust maksimumi võtmiseks peaks kindlaks tegema, et majapidamises on sein, kuhu pilti kuvada, või piisavalt avar ala, kuhu riputada projektoriekraan,” rääkis Liivat.

 

Uued tehnoloogiad tagavad paindlikkuse

Kuigi projektorid nõuavad neist maksimumi võtmiseks rohkem ruumi, siis märkis Liivat, et paljude entusiastide jaoks tagavad need ka paindlikkuse – olenevalt sätetest ja paigutusest võib hommikupoolikul vaadata 30-tollist pilti, õhtuse filmielamuse nautimiseks aga kuvatu 300-tolliseks venitada.

“Teleri puhul peab inimene leppima, et nüüd ongi vaatamiseks nii suur või väike ekraan, kui ta esialgu ostis. Projektorid on aga paindlikumad, pakkudes nii suuremat maksimaalset “ekraani”diagonaali, kui ka võimalust kuvatu suurust vastavalt konkreetsetele vajadustele muuta,” rääkis ta.

Paindlikkus ei tähenda seejuures aga seda, et selle nautimiseks ei tuleks ohvreid tuua. Kuna telekas on alati ühe koha peal ja sama suur, siis saab selle ümber mugavalt teisi seadmeid paigutada, alates digiboksidest ja ruuteritest kuni soundbaride ja teiste lisaseadmeteni välja. Kui aga projektoripilti soovitakse kuvada paljudes erinevates suurustes, tuleb seadmeid pidevalt ümber tõsta või need alaliselt kaugesse toa nurka paigutada.

Niisamuti tuleb Liivati sõnul tähele panna, et projektor on vaja toas kuhugi paigutada. Kui vanema põlvkonna seadmed kinnitati eksklusiivselt lakke või asetati lauale, siis mitmed tänapäevased projektorid pakuvad oluliselt suuremat paindlikkust.

“Projektori võib püsti panna praktiliselt ükskõik kuhu, aga optimaalse koha leidmine ei ole alati lihtne. Arvesse tuleb võtta seina või ekraani, kuhu pilti kuvatakse, ning ka seda, et miski projektorile ette ei jääks. Telerit on selles mõttes mugavam ja lihtsam kasutada – istu diivanile ja võta pult kätte,” sõnas Liivat.

Väiksema ruumi korral soovitab Liivat seetõttu kaaluda uue põlvkonna short throw projektoreid, mis on võimelised ühe-kahe meetri kauguselt seinale kuni 100-tollist pilti kuvama. See tähendab, et seadme saab sisuliselt panna seina äärde ja kuvada pilti ilma, et peaks muretsema ette jäävate esemete või muude segajate pärast.

“Niisamuti saab need projektorid üsna lihtsalt kappi ära peita, kui parasjagu kinoõhtut plaanis pole” lisas ta.

 

Kvaliteetne pilt on teleriga lihtsamini saavutatav

Kuigi projektorid suudavad tagada paindlikkuse, siis tuleb enamasti leppida asjaoluga, et telerite pildikvaliteet on parem, või vähemalt on tavakasutaja jaoks hea tulemuse saavutamine oluliselt lihtsam.

Liivat nentis, et nii projektorite kui telerite puhul sõltub pildi kvaliteet suuresti sellest, millise seadme inimene lõpuks ostab. Küll aga toob ta välja, et teleri puhul ei mõjuta kvaliteeti tõenäoliselt nii palju see, kuidas teler seadistaud on.

“Täna pakub praktiliselt iga nutiteler 4K resolutsiooni ja tõenäoliselt ka HDRi. Kui hea see pilt reaalsuses on, sõltub juba seadmest endast ja reeglina saab inimene ikkagi hinnale vastava kvaliteedi. Projektorite puhul on 4K resolutsioon haruldane või väga kallis ja pigem pakutakse HD resolutsiooniga seadmeid,” sõnas ta.

Lisaks resolutsioonile tuleb pildi teravusest rääkides võtta arvesse ka pildi suurust. Kuna projektori puhul saab pildi suurust oma suva järgi muuta, siis mõjutab see mõistagi olulisel määral teravust. “Projektoriga suurema pildi kuvamine vähendab selle pildi teravust ja ühtlasi ka heledust. Siin tuleb jällegi mängu ka taust, millele pilti kuvatakse. Samuti ümbritsev valgus – kindlasti võiks projektori vaatamiseks tõmmata kardinad ette ja vältida otsest päikesevalgust, kuna see võib vaatamist üsna palju häirida,” sõnas ta.

Lisaks eelmainitule tõi ta välja, et kui inimene tahab lisaks filmide ja sarjade vaatamiseks ka mängimisega tegeleda, siis selleks tuleb ikkagi teleri poole pöörduda, kuna isegi kõige kallimate projektorite viivitus ( input lag) on veel teleritest tükk maad taga.

“Võib öelda, et nii projektoritel kui teleritel on omad eelised ja omad vead. Üks pakub suurt paindlikkust pildi suuruse ja ka vaatamise asukoha osas, teine on tõenäoliselt mugavam ja sobib hästi igapäevaseks vaatamiseks ja mängimiseks, aga on pildi suuruse osas selgelt piiratud,” lisas Liivat.

Seotud märksõnad