Tulevikutöö oskuste kompass: kuhu suunata oma töötaja areng?

Tulevikutöö rollid hägustuvad ja väga kitsa töölõigu põhiseid töid jääb vähemaks. Milliseid oskusi tuleks oma töötajates arendada ja mida see eeldab juhtidelt? 

Automatiseerimine, tehisintellekt ja digiteerimine on meie tööelu tänapäev. Tööandjatel käib pidev võidujooks ajaga, et vältida järeljooksiku rolli jäämist, kuna tehnoloogiline areng tõttab tempokamalt kui eales varem. See tähendab, et juhid peavad keskenduma oma töötajate oskuste arendamisele, et nad oleksid valmis muutustega sammu pidama. Me ei saa olla kunagi lõpuni valmis, olenemata sellest kui koolitatud töötaja on, sest töösisu muutub pidevalt – tõenäoliselt ei ole enamikul meist täna veel neid oskusi, mida on vaja paari või mõne aasta pärast. 
 

Maailma Majandusfoorum on reastanud hulga oskusi, mida me 21. sajandil vajame. Nende hulgast võib leida nii kriitilise mõtlemise, loovuse, kommunikatsioonipädevuse kui ka kohanemisvõime. Neist ükski pole midagi, mida ühe spetsiifilise koolituse või workshopiga ära õpiks. Loomulikult on valdkonnaspetsiifilisi teadmisi ja oskusi, millele tuleks olenevalt tegevusalast töötajate arendamisel rõhku panna. Ent näen juhina, et on mõned võtmeoskused, millele tasub tulevikukindluse tagamiseks keskenduda igas organisatsioonis.
 

• Koostöö ja koostöötamise oskus
  Kuigi suure hulga inimeste töö möödub tänapäeval ekraanide ees, sageli üksi kodukontoris olles, suureneb koostöötamise tähtsus. Mida aeg edasi, seda enam on tööd ja ülesanded omavahel põimitud. Tulevikutöö nõuab üha sagedamini interdistsiplinaarset lähenemist, kus erinevate valdkondade eksperdid koos tegutsevad. Üht ülesannet võivad koos lahendada analüütik, disainer ja tehnik. Nad peavad suutma mõelda igaüks oma töölõigust kaugemale, et näha suurt pilti. Ma ei väida, et igaühest peaks saama multitalendist „kokk-kondiiter-keevitaja“, vaid peaasjalikult vajavad ilmselt kõik tulevikutööd erakordselt tugevat üksteise mõistmise oskust, teiste kingadesse astumise valmidust ja paindlikkust kompromissideks.

  Juhilt eeldab koostöö soodustamine eelkõige keskkonna loomist, mis toetab ladusat suhtlust ja mõtteviisi, et kõigi ideed on teretulnud, olenemata ametipositsioonist, staažist või soost. Veelgi enam, koostöö mõtestamine algab strateegia tasandilt. Juhtide ülesanne on strateegialoomsesse kaasata erinevaid töötajaid ja viia ettevõtte visioon iga töötajani. Nii saab tagada, et ükskõik mis valdkonna inimesed suudavad sujuvalt koostööd teha, kuna nad töötavad ühel mänguväljakul, mõistavad, mida ettevõte neilt soovib ja millises raamistikus ühiselt toimetatakse. 

• Probleemilahendamise oskus
  Piltlikult koosneb meie töö pusletükkide kokkupanemisest. Lahendame tükk tüki haaval ülesandeid suuremate sihtide nimel. Näeme Elisas oma igapäevatöö praktikas, et inimesed tahavad rohkem vabadust ise otsustada, kuidas ja mida teha. Usun, et selle tähtsus ajas vaid kasvab ning inimesi ei meelita tööga, kus iga liigutus on kellegi teise dirigendikepi taktis kureeritud. Vabadusega kasvab vajadus hallata tekkinud väljakutseid ja läheneda probleemikeskselt, sest mida vabamad on käed, seda suuremaks kasvab vastutus tulemused päriselt koju tuua.

  Mida saab siin juht teha oma inimeste toetuseks? Number üks on kindlasti igakülgne toetamine. Mõtlen selle all kättesaadavust ja kohalolekut, kui töötaja soovib oma lahenduskäike arutada või on mõnes punktis „kokku jooksnud“ ega näe tunneli lõpus tulemust. Tõenäoliselt teab sellises olukorras juht probleemile ise lahendust, aga ta adub ka, tundes oma töötajat, kas too oskab lahenduseni ise jõuda või vajab kuskil rohkem õlg õla tuge. Probleemilahendamise oskust saab n-ö treenida coachiva juhtimisviisi abil. See tähendab, et juht ei ütle inimesele vastuseid ette, vaid aitab suunavate küsimustega neid töötajal endal leida. Nii kasvab enesekindlus ja vilumus tekkinud väljakutseid lahendada. 

• Digijulgus ja -uudishimu
  Tänapäeval on kõik mõjutatud digist. Mõne aja tagune üleilmne digikatastroof ehk küberturvalisuse firma GrowdStrike viirusetõrje uuenduse juhtum tuletas seda hästi meelde. Seiskunud lennuliiklus ja tummad teleekraanid ilmestasid, kui suurel määral me sõltume tehnoloogiast. Nii on digitaalsed oskused ka tulevikutöö A&O. Tehnoloogia areneb kiiresti ja ettevõtted peavad tagama, et nende töötajad oskavad kasutada uusimaid tööriistu ja platvorme. Uue digitööriista selgeks õppimiseks võib teha koolituse, ent eelkõige on oluline soodustada uudishimu, kasvatada teadlikkust ja vähendada kartust uute digilahenduste ees. Seega on see ennekõike mõtteviisi küsimus.

  Digiteadlikkuse tase on tugevas seoses ettevõtte edukusega. Juhina saab digiuudishimu kasvatada läbi üldise eksperimenteerimist soosiva töökeskkonna. Inimestesse peab süstima julgust katsetada ja ka eksida. Ja ma ei räägi seda vaid telkoettevõtte seisukohast, kus inimesed võikski olla keskmisest uudishimulikumad erinevate tehnoloogiliste arengute vastu. See kehtib iga valdkonna kohta.

Tegelikult on nii koostöö, probleemilahendamine kui ka digiteadlikkus üksteisega põimunud ja mängivad suure tõenäosusega peaosa ükskõik millises tulevikutöös. Tulevikukindlust kasvatab pidev töö õppimine ja kohanemine, mistõttu tuleb neid oskusi nii oma töötajates, aga ka juhina ise alatasa arendada – et mitte ühel hetkel ise arengu piduriks muutuda.  

Andrus Hiiepuu, Elisa Eesti tegevjuht