Töövahetus on elu normaalne osa – toimugu see iga kuue kuu või 25 aasta tagant

Ettevõtetele meeldib tihti hõisata, kui suur hulk töötajaid on nende ridades olnud 5, 10, või 15 aastat. Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina märgib, et pikaajalised töötajad on küll meeletult väärtuslikud, kuid samas ei kuulu ükski inimene ühelegi ettevõttele: kui töö end ammendab või soovitakse midagi teistsugust proovida, peaks sellesse suhtuma positiivselt – seda ka värbamise vaates, mil tööle kandideerib keegi, kelle CV on keskmisest kirjum.

Inimesed on erinevad, ametikohad on erinevad ning ettevõtted on erinevad. Mõni inimene tunneb meeletut rõõmu, kui saab aasta-aasta järel tuttavasse keskkonda naasta ja teha täpselt sama, mida ta tegi eile. Teine inimene väsib rutiinist juba loetud kuudega – eriti võib seda kohata uue põlvkonna töötajate puhul – ning töökoht peab motivatsiooni üleval hoidmiseks pidevalt midagi uut ja väljakutsuvat pakkuma.

Kuigi klassikalise vaate kohaselt peaks tööandja jaoks olema eelistatud just esimene persoona, siis reaalses maailmas on ebamõistlik oodata, et kõik inimesed tahaksid oma ametikohal püsida pensionieani. Mingil hetkel jõuab harilikult kätte “parim enne” kuupäev, kus ka kõige suurem väljakutse või kõige põnevam uus projekt ei suuda enam pakkuda seda, mida töölt tegelikult oodatakse. Muru tundub alati kuskil mujal rohelisem ning kuigi õigete juhtimispraktikatega on seiklushimu võimalik mõnda aega vaos hoida, on haruldane, et see kunagi välja ei löö. Mõnikord juhtub see lihtsam kiiremini, teinekord kümnete aastate jooksul.

Maailma avastamine on normaalne

Aga see ei ole halb asi. Juhi rolliks on tagada oma inimeste töörõõm ning nii kaua kui võimalik, tasub selle nimel pingutada. Pikemalt ühes rollis töötanud inimesed teavad tavaliselt üsnagi hästi, mis neile meeldib ja mis mitte ning kui neid kuulata, võivad nad ettevõtte arengusse panustada aastaid.

Aga ka nemad väsivad – jooksvalt võivad nad küll küsida juurde rohkem vastutust, teistsugust töökorraldust, uusi projekte, või midagi muud, kuid varem või hiljem on kõike juba tehtud, nähtud ja proovitud ning süda hakkab ihkama midagi uut. Mõistagi on iga juhi tööks märgata, millal keegi oma laua taga enam väga rõõmsa näoga pole ja üritada seda olukorda lahendada – näiteks uue või põneva töölõigu või suurema vastutuse välja pakkumise teel – kuid mingil hetkel ei pruugi ka enam sellest piisata.

On erandeid, kus keegi ongi leidnud endale selle ühe asja, millega soovitakse igavesti jätkata – need on inimesed, kes on meeskonna nurgakiviks ja kelleta suured organisatsioonid ei saaks edukalt toimida – kuid pigem on see haruldane. Võtab see aega 6 kuud, aasta, 10 aastat, või 20 aastat, varem või hiljem tahetakse midagi teistsugust. Esmapilgul võib küll kogenud ja eduka töötaja lahkumisotsus tunduda juhi jaoks põrumisena, kuid jättes kõrvale otsestest juhtimisvigadest tulenevad lahkumised, on tegu asjade loomuliku käiguga.

Selle asemel, et lahkumisotsuse peale solvuda või tunda end läbikukkununa, tasuks olla rõõmus selle panuse üle, mida väga hea töötaja on aastate jooksul andnud ning olla uhke, et tiimist on välja kasvanud inimene, kes soovib end täieneda ja professionaalselt areneda. Ära ei tasu ka unustada, et Eesti on väike ning pole ebatavaline, et ühel hetkel maailma avastama läinud töötaja soovib mingil hetkel oma juurte juurde naasta. Mida suuremat tuge on juht talle lahkudes pakkunud, seda suurem on ka tõenäosus teda kunagi uuesti oma ridades näha.

Töövahetus on normaalne – see ei saa värbamist liialt mõjutada

Värbavate juhtide jaoks löövad tihedad töövahetajad tihti ohulambi põlema. See on ka mõistetav. Kui kellegi CVst paljastub, et nad on iga aasta tagant tööd vahetanud, võib tunduda inimese oma tiimi võtmine mõneti mõttetu. Koolitad ta välja ja juba läinud ta ongi. Erinevad valdkonnad töötavad küll erinevalt, kuid kui me ei räägi just täielikest tippspetsialistidest, ei tasuks aga tihedate töövahetajate CVd kohe nurka visata. Pigem tasuks end panna tööotsija kingadesse ja üritada mõista, mis on töövahetuste taga.

Ei saa ka unustada, et tööturul on toimumas põlvkonnavahetus. Noored on sisenemas tööturule hoopis teistsuguste ootustega ning kui vanema põlvkonna ettevõtted ei suuda neile ootustele vastata, ongi tulemuseks pidevad töövahetused, kuniks leitakse see üks, kus asjad päriselt klapivad. Tänapäevane juht ei saa enam olla arvamusega, et töötaja peab kohanduma ettevõttega, vaid mõistma, et edukas töösuhe nõuab mõlemalt poolelt järeleandmisi ja vastutulelikkust. Selleks, et saada endale tööturult parimad kandidaadid, tuleb näha vaeva, olla paindlik ja leppida mõnikord ka väikeste nüanssidega, mis ei pruugi olla juhi esimeseks eelistuseks.

Kandidaadil võib küll viimase viie aasta jooksul olla seljataga viis erinevat töökohta, kuid see üksi pole põhjust temaga rääkimata jätmiseks. Äkki suudab ta aasta jooksul tiimi panustada rohkem, kui mõni suudaks anda kümne aastaga? Äkki on just sinu maja see, mis suudab pakkuda talle seda, mida ta vajab mõneks ajaks paikseks jäämiseks? Äkki on tema viimased viis töökohta andnud talle sellise kogemustepagasi, mida ei suuda keegi ületada? Silmad kinni maailmaavastajaid välja praakides võib juht jääda ilma tiimiliikmest, kelle potentsiaalne panus võiks olla hoomamatu.

Niisamuti tasub meeles pidada konkreetse valdkonna trende ja seda, kuhu mõni töökoht keskmise töötaja karjääriteel paigutub. Kuigi tööd võidakse vahetada tihti, siis tihti on selle põhjuseks areng, oma senisest rollist välja kasvamine ning eelmise tööandja võimetus pakkuda väljakutset, mis võimaldaks inimese ja töötajana veelgi edasi areneda.

Ka sinu ettevõte ei pruugi suuta pakkuda kõike – eriti kui värvatava positsiooni näol on tegemist rolliga, kus keskmine inimene püsib aasta-kaks – kuid riske tasub võtta. Hullemal juhul saad oma ridadesse töötaja, kes aitab lippu paar aastat kõrgel hoida, paremal juhul lisandub su meeskonda aga nurgakivi, kes jääb sinna püsima aastakümneteks.