Liigu edasi põhisisu juurde
Elisa

Breadcrumb

Millises keskkonnas sa veebi kaudu TV-d saad vaadata, sõltub sellest, millise TV-teenuse kasutaja sa oled.
Uus Elisa Elamus Liitumised alates 10.08.2021 Mine vaatama
Vanemad TV-teenused Liitumised enne 10.08.2021 Mine vaatama

Tippspetsialist tahab partnerit, mitte boss-juhti

26.10.2021

Juhtimisguru Elisa

Hea juht on see, keda toas tähele ei panda. Ta ei taha iga hinna eest püünele trügida ja oma teadmisi peale suruda. Samas peaks tippspetsialistide tiimi juhil olema oma valdkonnas tasemel “keeleoskus” ehk võimalus oma töötajaid sisulistes küsimustes toetada, olles neile võrdväärseks partneriks. See on eriti oluline ajal, mil me oleme tööturul jõudnud taas suurde tööjõupuudusesse – puudu on jätkuvalt näiteks IT-valdkonna spetsialistidest. Tragisid päid ei köida enam ammu nii-nagu-juht-ütleb-juhtimine.

 

Eelmise sajandi ülemuste levinud tunnuseks oli enda (karmi) sõna kaudu võimu näitamine ja selle ellu viimine. “Mina ütlen. Nii on. Nii ka teeme.”. Suure tõenäosusega olid nad enda arvates ka kõige targemad inimesed toas. Kõlab ilmselt tuttavalt nii mõnelegi lugejale, kes selliste situatsioonidega on kokku puutunud. Kui mina hakkaks täna juhina oma IT-valdkonna spetsialistidest tiimiliikmetele ütlema, kuidas oleks õige kirjutada mõnd koodirida või kuidas mingit väljakutset õigel (loe: juhi) viisil lahendada, siis oleks tuba üsna pea tühi. Tarka inimest liigselt õpetama minnes oleks see lihtsalt pigem targutamine.

 

Tänaseks on ülemustest saanud juhid kui partnerid ja oma tiimi toetajad. Vähemasti loodan, et boss-juhid on suuremas osas ajalooraamatutesse kirjutatud ja võimuihalusest saamegi lugeda vaid igivanadest juhtimisõpikutest või ilukirjandusest. Kuigi erandeid leidub alati. Juhi võimust on saanud olulisemaks inimeste võimestamine ehk vastutuse ja vabaduse andmine oma töötegude üle ise otsustada.

 

Võrdne võrdsega

Tulles tagasi just tipptegijate-spetsialistide juhtimise juurde, on minu hinnangul juhi kindlaks  tugevuseks enda valdkonna põhjalikum tajumine ja mõistmine. See võib küll omakorda minna vastuollu mõnede levinud juhtimispraktikaga, kuid pean oluliseks, et juht mingilgi määral tajuks sisulist töökonteksti, milles tema inimesed igapäevaselt tegutsevad. Olles ise oma karjääris kunagi spetsialisti kingadest juhi omadesse astunud, oskan sellevõrra ehk enam väärtustada seda, kui minuga räägitakse sõna otseses mõttes sama keelt, mõistetakse erialatermineid või adutakse temaatikat. Seetõttu püüan seda igapäevaselt enda inimestele pakkuda. Muidugi on juhi üks peamisi rolle dirigendina panna kokku parim võimalik orkester, millest tuleks välja filigraanne heli. Selleks peab ta oskama valida õigeid inimesed õigetele kohtadele. Samas usun, et juht suudab oma tiimile olla sisulistes töötemaatilistes aruteludes võrdväärne dialoogipidaja ja jutukaaslane. Käe soojas hoidmine ja valdkonnaasjadega kursis olemine on selleks äärmiselt oluline eeldus. See ei pea eeldama tippteadmisi, küll aga oskust orienteeruda ja baasteadmistele järjepidevalt müüri laduda.

 

Samal lainepikkusel

Usun, et minu jaoks on selline valdkonnapõhine lähenemine avanud oma tiimiga suhtluses mitmeid uksi. Minu põhimõte on, et olen oma meeskonna jaoks alati olemas, neile sparringupartneriks, arutades või lisades vajadusel ka uusi vaatenurki. Olen veendunud, et juht võiks tõsiselt huvituda oma inimeste tegemistest ning neid ka mõista. Miks? Aja jooksul tekkinud kogemus on õpetanud, et selline suhtumine tõesti tagab parema koostöö ja usaldusliku töökeskkonna. Su inimesed tulevad sinu juurde julgemini mõtteid jagama, teades, et neil on võimalik võrdne võrdsega tööspetsiifilisi asju arutada. Samas ei peljata ka juhile rääkida oma muremõtetest või rõõmudest. Lisaks tean, et suudan niiviisi ka inimestele kontekstipõhisemat ja detailsemat tagasisidet anda. Tippspetsialisti ei rahulda ju põgus peegeldus juhilt “hästi tegid”. Mis siis ikkagi tegelikult hästi oli?

 

Kes peaks olema säravaim täht toas?

Muidugi on sellises olukorras – eriti just alustavatel juhtidel – oht tahta ise kõiki asju ära teha, sest a) “ma ju tean paremini, kuidas seda tehakse”, b) “ma suudan selle ülesande ise kiiremini/lihtsamini ära lahendada”. Sellisel juhul unustatakse ära teine oluline juhtimispõhimõte – jõud peitub tiimis. Rääkimata võimalusest lasta oma inimestel otsustada ja vastutada, neile vabadust anda. Siin aitab eelkõige taas enda rolli selge mõtestamine. Miks ma tahan esile pürgida? Miks ma tahan olla kõige säravam täht toas? Kas see on minu kui juhi põhitöö? Tõsiasi on, et tiim, kes on juhi pjedestaalile püüdluste tõttu maha surutud, ei suuda ega taha ise otsustada. Nende ambitsioon ja oskused ei saa avalduda, olgu meeskonnas kui tahes palju helgeid päid. Seega on delegeerimiskunst oluline kunst, mis peab juhi tööriistakastis olema. Ja nagu öeldud – kui ma hakkaks täna oma kogenud, laiapõhjaliste teadmiste ja oskustega tiimiliikmetele ütlema, kuidas nad peaks midagi tegema, oleksin varsti toas üksi.

 

Kahtlemata peab olema juht kohanemisvõimeline ja vajadusel varnast pähe asetama erinevaid mütse. Vahel mentorimütsi, mis nõuabki mõne alles alustava spetsialisti tugevamat toetust ja õpetamist. Suuremal osal kordadest võiks see aga olla partnerimüts. Samas ei saaks ega tohiks seda kunagi vahetada võimukrooni vastu, mis varjutab ja pimestab kõik teised oma ala asjatundjad ruumis. Kui üldse rääkida võimust, siis tiimi võimust – olla võimestatud, vastutav ja otsustav. Vastasel juhul jääb tänases tööjõuturu situatsioonis kindla peale kaotajaks.

 

Minu kui juhi jaoks on olulisim inimesi kuulata ja nende töö sisu mõista. Ma ei pea paljuks käised üles keerata ja tõtata appi teemasid lahendama. Usun, et pean mõistma laual olevaid ülesandeid kõrgemal tasemel, sest IT-spetsialistid vajavad juhti, kellega vajadusel mõtteid sparrata. Oma inimestega loome usaldusväärse keskkonna, kus jääb ruumi eksimiseks.

Villu Teearu
Elisa süsteemiarenduse valdkonna juht