Tehisaruga juhid – stsenaarium ulmefilmist või meie tulevik?

On aja küsimus, millal tehisintellekt piisavalt palju õpib ja juhtimisvaldkonnas uuele tasemele jõuab. AI-juht võib olla keskpäraselt hea juht, kes kunagi ei väsi ega võta haigusepäevi, kuid sellele vaatamata säilib inimestel tehisaru ees veel pikaks ajaks üks oluline eelis.

Ei ole enam valdkonda, kus ei räägitaks AI-st, niisamuti pole sellest puutumata juhtimisvaldkond. Mitmed maailma tippülikoolid õpetavad juba mõnda aega oma kursustel, kuidas tehisintellekti ajastul edukalt organisatsioone tüürida. Tuginedes paljudele küsitlustele, arvavad juba ligi pooled juhtidest, et pole kaugel aeg, kui AI võtab üle ka juhtimise. Näiteks Harvardi ülikooli ja Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) ellu kutsutud edX veebiõppe platvormi eelmise aasta küsitlus näitab, et 49% juhtidest tunnevad, et nende töö võib olla tulevikus pea terves või lausa kogu ulatuses automatiseeritud või AI poolt üle võetud.

Uuringute kõrval on samal teemal arutlenud ka paljud fantaasia- ja tõsimeelsed raamatud, millest vast üks värvikamaid on Yuval Noa Harari ”Homo Deus. A Brief History of Tomorrow”, mis mõtiskleb selle üle, kas nn jumalikud tehnoloogiad, nagu AI, võtavad vanad tõekspidamised üle – ja mis meid sel juhul ees ootaks. Eks näeme, kas see stsenaarium saab tõeks või mitte.

Muide, kui küsida AI-lt endalt, mida tema sellest kõigest arvab, siis kõlab vastus nii: Kuigi tehisintellekt on võimeline abistama paljudes ülesannetes, mida tavaliselt täidavad tegevjuhid, on inimjuhtide täielik asendamine lähitulevikus siiski ebatõenäoline. Seega iroonilisel kombel on tehisaru oma rolli mõju suhtes pessimistlikum kui inimesed.

Keskpäraselt head AI-juhid

Eelneva valguses on aga oluline, et me ei jääks kinni küsimusse, kas AI-juhid saavad paremateks kui inimjuhid? Tõtt-öelda piisaks juba sellest, kui AI-juhid suudaksid olla ka keskpäraselt head juhid. Miks? Sest olgem ausad, maailmas ringi vaadates võib enda ümber näha kehva juhtimisoskust küll ja veel. Olenemata, et selleteemalisi õpikuid on kirjutatud tuhandeid ning tarkust pandud erinevatesse koolitustesse lugematutes tundides.

Reaalsus on, et veel tänini kujutletakse paljudes organisatsioonides ettevõtet kui masinavärki, mis on tsentraalselt juhitud, jäikade käsuahelate ja ettekirjutatud protsessidega. Võime olla enam kui kindlad, et AI-juht suudaks sellist masinatüüpi organisatsiooni kordades edukamalt ja tõhusamalt juhtida. Ta ei vaja kunagi puhkust, ei jää haigeks ning tegutseb väga süsteemselt ja järjekindlalt tulemuse nimel. Seetõttu annaks halvasti juhitud ettevõtetes ka juba keskpärane manager-tüüpi AI-juht vägagi korraliku arenguhüppe. Ja kui siia lisada tehistaibu võimekus õppida ja teha asju kiiremini, kui inimvõimed lubavad, siis on vaid aja küsimus, millal tehisintellekti tase areneb ja uutesse juhtimissegmentidesse laieneb.

Inimese suur eelis

Kui nüüd aga rääkida kaasaegsetele ja agiilsetele organisatsioonidele iseloomulikest eestvedamise tüüpi juhtidest ehk liidritest, on asjalood teised. Sellistes ettevõtetes kujutatakse organisatsiooni pigem mitte masinavärgi, vaid inimorganismina. Selle käigus hoidmiseks on rõhk selgelt pehmetel väärtustel – organisatsioonilise energia käivitamisel, koondamisel ja motivatsiooni üleval hoidmisel. Need juhid keskenduvad inimeste võimestamisele, organisatsioonilise selguse loomisele, aitavad oma inimesi suunata ja toetada coach´iva juhtimise teel. See on valdkond, kuhu AI täna veel ei küüni ning kaldun arvama, et see jääb ka alaks, mis annab tulevikus juhtidele tehisaru ees tugeva konkurentsieelise.

Juhtide võimekus suureneb

Küll aga hakkab tehisintellekt oluliselt mõjutama tegevjuhtide rolli, tugevdades nende võimeid, näiteks pakkudes andmepõhiseid teadmisi, optimeerides tegevusi, ennustades turusuundumusi ja automatiseerides rutiinseid ülesandeid. See omakorda võimaldab inimestest juhtidel keskenduda rohkem strateegilistele, kõrgetasemelistele otsuste tegemisele ja oma meeskonna juhtimisele.

Seega, nagu oleme tõdenud mitmete ametiprofiilide, näiteks klienditeenindusevaldkonna lõikes, siis AI ei võta kellegi tööd otseselt ära, vaid muudab selle sisu. Nii ka juhtimises. Tuleb keskenduda sellele, kuidas praegusel ajastul organisatsioonidena kohaneda ja tehnoloogia võimekus enda kasuks tööle panna, liigselt muretsemata, et kaasaegses ettevõttes istuks ühel hetkel juhitoolil tehisaru.

Andrus Hiiepuu, Elisa Eesti tegevjuht