Teadlikus karjääriplaneerimises tulevad oskused enne ja tiitel järele

Juhi karjääriteekonna planeerimine eeldab alati samm ette mõtlemist, järjepidevat õppimist, julgust eksida, aga ka teatud määral õnne ja juhuste kokkulangemist.

Paljudele on ilmselt tuttav filmilik lugu ajalehepoisist või -tüdrukust tippjuhiks. Päriselus ei tea enamik inimesi oma esimesel töökohal veel, kuhu nad lõpuks välja tahavad jõuda. Teatud tasemest alates muutub siiski oluliseks teadlik planeerimine ja ettemõtlemine: kuidas ja kuhu järgmiseks. Samas ei ole esimene juhiroll sageli teadlik valik ega hoolikalt kavandatud samm. Juhtimismaailma esimesi meetreid astudes kohaned, õpid ennast tundma ja mõistad, mida see roll sinult nõuab.

Oma esimesse juhirolli – müügijuhi positsioonile – otsustasin kandideerida, kuna soovisin oma seniselt töölt edasi liikuda. Ka mu toonane juht julgustas mind proovima. Tol hetkel ma veel ei teadnud, et juhtimistöö võib nii minulik olla. Olen oma loomult vastutuse võtja. Kui kuskil on projekt, võistlus või midagi, mida on vaja korraldada, tahan alati anda oma panuse. Seetõttu otsustasin proovida ja ühel hetkel tundsin, et soovin veelgi rohkem seda vastutust. 

Mõtle alati samm ette

Küll eeldab teadlikumat lähenemist järgmistele, seal hulgas keskastejuhi tasemele liikumine. Hakkasin oma karjääris enne valdkonnajuhi tasandile jõudmist järgmisi samme aegsasti planeerima. Teadsin, et kui tahan edasi liikuda, pean õppima, panustama ja tegema enamat, kui minult tol hetkel oodati. Analüüsisin, mida on vaja juurde õppida, kuidas end arendada. Tõtt-öelda ei ole tegelikult olnud 15 aasta jooksul ühtki perioodi, kui ma oleksin n-ö tiksunud – ja mu eesmärk on, et nii ka kunagi ei juhtuks.

Usun, et teadliku karjääriplaneerimise oluline osa on oskuste omandamine ja praktiseerimine juba enne, kui vastav tiitel kätte jõuab. Teisisõnu – teha järgmise taseme tööd enne, kui oled ametlikult sellesse rolli astunud. Initsiatiivi näidates ja järjepidevalt õppides arendad end ning seda märgatakse. Ka maratoni ei ole mõistlik minna jooksma eelneva treeninguta. Rajale astutakse ikka siis, kui oled enne kümneid või sadu kilomeetreid harjutanud.

Seega, kui mul tekkis ühel hetkel võimalus hakata juhtima asendajana ühe vanemapuhkusele mineva juhi tiimi, ei heidutanud teadmine, et teatud aja pärast pean tõenäoliselt sellest rollist loobuma. Olin veendunud, et ka see periood on parem kui mitte midagi. Samuti ei soovinud ma võimalust käest lasta, kartuses, et kas olen ikka 100% selleks rolliks valmis. Teadsin, et see hetk tuleb ära kasutada.

Karjäär ei pea olema sirgjooneline

Tänapäeva tööelus ei tähenda karjääriareng tingimata seda, et liigud iga paari aasta tagant kraadi võrra kangemale (juhi)positsioonile. Oluline on aru saada, millist vastutust iga potentsiaalne järgmine roll endaga kaasa tooks ja kas see on midagi, mis sind laeb või hoopis võtab energiat ära. Kui saad tööl olla sina ise ja naudid oma tegemisi, ei pea karjäär tähendama pidevat ametiredelil tõusmist.

Osades valdkondades, näiteks nagu IT- ja telekomialal töötades võib aasta või isegi kuu tuua nii palju vaheldust, et lihtsalt ei tunne, et sa saad paigal püsida või jõuaks igav hakata. Usun siiralt, et õppimine ei tohiks juhi töös kunagi lõppeda – mida kogenumaks saad, seda küpsemaks muutub ka sinu tiim. Ja kui ka töö piisavalt võimalusi pakub, ei pea olema eesmärk kiirelt edasi liikuda.

Karjäär võib vabalt kulgeda ka piltlikult öeldes tagasisuunas või kõrvalepõikena teisele alale ning see ei tähenda tingimata seda, et see oleks halb. Meil on ettevõttes näiteid, kus suurepärased juhid, kes on oma töös tõesti väga head, soovivad liikuda tagasi spetsialistiks. Nad lihtsalt tunnevad ennast õnnelikumalt teises rollis. Kui aga näeme, et kellelgi on potentsiaali astuda karjääris uus samm, siis me julgustame ja ütleme talle seda. Kogemus näitab, et teenindusvaldkonnast liigub ligi neljandik inimestest majasiseselt uutele positsioonidele. Oleme kui kasvuhoone, mis aitab inimestel kasvada ja areneda.

Olgu siis samm edasi, kõrvale või sirgjoones üles, on kõige olulisem see, kuidas see kogemus juhina ja inimesena arendab. Kas see annab midagi juurde, tehes sind õnnelikumaks. See on ka üks küsimusi, mida endalt karjääri planeerides küsida.

Kolm soovitust juhikarjääri stardipakul olijatele:

• Kui kardad proovida, siis ära mõtle: kas ma saan hakkama, vaid kuidas ma saan hakkama.
• Ma ei tea ühtegi inimest, kes oleks öelnud, et ta on 150% kindel selles, et just nüüd on õige hetk kandideerida, uuele tasemele liikuda, valdkonda vahetada vms. Kui sa tunned, et oled vähemalt 60-70% valmis, kuigi veel ebakindel, siis tavaliselt on see õige hetk hakata liikuma. Seejärel juba kohaned käigu pealt.
• Ole kandideerides järjekindel. Väljakutselisel tööturul võib ühele kohale kandideerijaid olla sadu. Kui soovitud rolli puhul õnn ei naerata ja valitakse keegi teine, ei tähenda see, et sina oleksid tingimata olnud kehvem. Hindan juhina väga seda, kui töölesoovija küsib, mida ta saab teha, et ta tulevikus valituks osutuks, ja seda, et ta päriselt saadud infoga ka midagi peale hakkab. Ka see tagasiside annab võimaluse kandidaadil oma karjääri teadlikumalt edendada.

Kristina Judina, Elisa teeninduse valdkonna juht