Tänasel IT-tööturul loeb valmisolek panustada väljaõppesse ja töötaja arengusse
Kui 2020. aasta kevadel pandeemia alguses võis märgata, et mõned tööandjad kippusid rutates ka IT-valdkonnas töökäsi vähendama, siis sama aasta suvekuudeks oli neil tekkinud vajadus uuesti värbama hakata. Seetõttu pole IKT sektoris kaardid pandeemiaaegsel mängulaual ülemäära segi paisatud olnud. Tänast tööturgu iseloomustavad eeskätt jätkuvalt heade spetsialistide vähesus, aga ka organisatsioonide vajadus eristuda ja tähenduslikku tööd pakkuda. Toon välja mõned valitud trendid:
- Häid spetsialiste oli vähe eile, täna ja on ka homme. Digitaliseerumine laiendab tööpõldu.
Pea kümme aastat tagasi seati “Eesti Infoühiskonna arengkava 2020” alusel eesmärgiks, et IT-valdkonna spetsialistide põua leevendamiseks on aastaks 2020 Eestis juurde vaja kaks korda rohkem valdkonna asjatundjaid. Täna oleme olukorras, kus IKT sektoris üle 31 000 hõivatu (Statistikaameti andmed 2021. a I kv seisuga, keskmine hõivatute arv), aga väärtuslikke töökäsi on ikka veel liiga vähe ning sektoris valitseb tööjõupuudus.
Tänu digitaliseerimisele muutub IT-teadlike jaoks tööpõld aga iga päevaga aina mitmekülgsemaks ja laiemaks. Meil on täna juba rohkesti töökohti, mis hõlmavad vähemal või suuremal määral kokkupuudet infotehnoloogiaga, kuid on samas graafilisema või loovama loomuga (näiteks kasutajakogemuse disainerid). IT on varsti igal pool, ilma et saakski aru, et IT-d teed.
- Vajadus eristuda eeldab tööandja valmisolekut pakkuda väljaõpet
Pidevalt muutuva olukorra ja valdkonna kiire arengu tulemusena toimub IT-valdkonna töötajate väljaõpe suuresti tööandja juures. Akadeemiline haridus õpetab koodikeelt “rääkima“ ja arendab loogilist mõtlemist, kuid Elisa kogemuse põhjal näen, et ükski kool ei suuda hetkel tagada ettevõttele täna vajalikke teadmisi ja oskusi. See oleks ka võimatu ja liigne eeldada, kuna vajadused on organisatsioonide lõikes kardinaalselt erinevad.
Teisest küljest on valmidus pakkuda väljaõpet konkurentsitihedal tööturul ettevõttele võimaluseks eristuda. Selleks, et organisatsioonina silma jääda, peab tööandja tegema midagi teistmoodi ja pakkuma eristuvaid tööväljakutseid. See tähendab omakorda, et ettevõte peab olema valmis panustama väljaõppesse ja töötajate arengusse, kuna töötaja koolitarkus annab vaid vundamendi.
- Õhtul hommikust targem ehk rõhk IT-töötaja pideval iseõppel
Töötaja arengusse panustamine ei tähenda kümnete tundide kaupa koolitusi või majaväliseid kursusi. Täna on tööandja roll oma töötajaid arendamisel ja õpetamisel suurem kui eales varem. Minu hinnangul näevad tänased spetsialistid koolitusi pigem motivatsioonipaketi osana. Koolitustele minnakse inspiratsiooni otsima, suhtlema ja kogemusi vahetama. Planeeritud kursus/õpe võib tekitada huvi ja anda kiire boost’i, kuid tegelikult toimub õppimine igapäevatööd tehes ning märkimisväärne rõhk on iseseisval õppimisel. Tänane IT-töötaja on igal õhtul hommikust sammu võrra targem, aga seda juhul, kui töö pakub pidevalt arenguvõimalusi ja midagi uut. Igikestev õpe on pühendunud tiimiliikme ametijuhendisse sisse kirjutatud.
- Külmkapi täis Coca-Colat motiveerib vaid (mõne) tööandja arvates. Otsitakse missiooni ja visiooniga tööd.
Õnneks on möödumas aeg, kui osa tööandjaid arvas, et töötajat motiveerib pelgalt kapi täis karastusjooke. Rõhk tuleb siin justnimelt panna sõnale tööandja. Uuringud näitavad, et töötajad ootavad hoopis midagi muud. Ka näiteks Deloitte'i mõne aja tagune uuring ütleb, et töötajate jaoks on olulisim töö olemus ja väärtus. Sellele järgnevad arengu- ja õppimisvõimalused.
Ka enda kogemuse põhjal näen, et tänane IT-valdkonna spetsialist just neid tegureid hindab. Ta soovib lisaks pidevatele arenguvõimalustele missiooniga tööd, mis tegelikult ka annaks võimaluse midagi maailmamuutvat korda saata ja lisaväärtust luua. Kui kirjutatud koodiriba mõjutab näiteks sisuliselt iga kolmanda tänaval vastu tuleva mobiilipaketi kliendi harjumusi, kaugtöövõimalusi või koolitööd, siis on tehtud tööl reaalselt tajutav tulemus. Juhina näen, et ma ei suudaks sellist rahulolu kuidagi mõjutada isetäituva Coca-Cola külmkapi abil, eriti kui see külmik on inimtühjas kontoris ja inimesed ise kodudes. Rahulolu jääb saavutamata ka juhul, kui juht kulli pilgul töötaja tööd jälgib, mikromanageerib või inimesele grammigi vastutust ei anna. Täna on vaja midagi muud. Seda „muud“ saab tekitada ikkagi tervikliku töökeskkonna loomisega, mis ei piirdu füüsilise ruumiga, vaid on kombinatsioon missiooniga tööst, heast tiimitundest, sõbralikust sisekliimast ja toetavast juhist.
Kokkuvõttes usun, et sektori eluterve konkurents hoiab tööturu jätkuvalt tegusa ja ettevõtete vajaduste paljusus hajutab erineva profiiliga valdkonnaspetsialistid turul tasakaalukalt ära. Head ja nutikad tööandjad leiavad alati häid töötajaid ja osavad töökäed ei jää kunagi liiga kauaks puhkama.
Minu kui juhi jaoks on olulisim inimesi kuulata ja nende töö sisu mõista. Ma ei pea paljuks käised üles keerata ja tõtata appi teemasid lahendama. Usun, et pean mõistma laual olevaid ülesandeid kõrgemal tasemel, sest IT-spetsialistid vajavad juhti, kellega vajadusel mõtteid sparrata. Oma inimestega loome usaldusväärse keskkonna, kus jääb ruumi eksimiseks.