Tähista Eesti Riigi sünnipäeva turvaliselt kodust: ägedaimad telesaated ja filmid, millega meelt lahutada
Eesti Vabariigi iseseisvuspäev on üks väheseid sündmusi, mida tänavu edasi ei lükata või sootuks tühistata. Elisa sisuhankejuht edastab homseks tähtpäevaks ägedaid vaatamissoovitusi, et pidustused kodus mööduksid meeleolukalt.
Kuigi kaitseväe paraad ja suuremad avalikud pidustused jäävad tänavu ära, ei tähenda see, et Eesti Vabariigi iseseisvumist ei võiks turvaliselt pereringis tähistada. Meelelahutuslikku sisu, mida üheskoos vaadata, leiab nii tele-eetrist, kui ka Elisa videolaenutusest ja Huubist. Elisa sisuhankejuht Toomas Ili jagab tähtpäevaks vaatamissoovitusi, et rahvuspüha mööduks igas kodus meeleolukalt ja turvaliselt.
EV103. Pärgade asetamine Vabadussõja võidusamba jalamile – ETV
Tseremoonial esineb kõnega peaminister Kaja Kallas. Sündmust kommenteerib Andres Kuusk.
Vabariigi vägi – ETV
Koroonakriisi tõttu sel aastal kaitsejõudude paraadi ei toimu, kuid kaitseväe üksused teevad selle nimel iga päev tõsist tööd, et riik oleks kaitstud. Saates näeme muuhulgas, kuidas Scoutspataljon ja liitlased krõbekülmas talveilmas õppusi läbi viivad, vaatame üle kaitseväe kõige uuema tehnika ning relvastuse ja ajateenijate olmetingimused. Toome vaatajateni ka kaitseväe juhataja kõne.
Seltsimees laps – ETV
On aasta 1950, stalinismi kõrgaeg. Kuueaastase Leelo silme all viiakse ta koolidirektorist ema püssimeeste vahel ära. Ema lubab tagasi tulla, kui Leelo on hea laps. Aga kui hästi ka tüdruk käituda ei püüa, ema ei tule ikka. Film vaatleb läbi lapse silmade tolle sünge aja kahtlustusi, hirme ja kahepalgelisust, mida lapsel oma siiruses on keeruline mõista. Film põhineb Leelo Tungla autobiograafilistel romaanidel „Seltsimees laps ja suured inimesed“ ja „Samet ja saepuru“ ning valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Film on kirjeldustõlkega.
1944 – TV3
Elmo Nüganeni mängufilm "1944" käsitleb 1944. aasta sõjasündmusi Eestis. Tegevus hargneb Sinimägede lahingutest juulis kuni Sõrve sääre vallutamiseni Punaarmee poolt novembri lõpus. Sõda näidatakse mõlema osapoole – Saksa armees ja Punaväes sõdivate eestlaste silme läbi. Valikuid tuleb langetada mitte ainult sõduritel, vaid ka nende lähedastel.
EV103. Vabariigi aastapäev Paides – ETV
President Kersti Kaljulaid viib vabariigi sünnipäeva tähistamise esmakordselt Eesti südamesse Paidesse. Oodata on Presidendi kõne, millele järgneb Kinoteatri lavastatud kontsert. Saatejuhid on Anu Välba ja Margus Saar.
Nimed marmortahvlil – TV3
Aasta 1918. Euroopa kaardile on sündinud uus riik – Eesti Vabariik. Filmi keskmes on tavalised koolipoisid, kes ei pidanud paljuks minna oma riigi iseseisvuse eest võitlema. Neil tuleb lüüa raskeid lahinguid. Kas saadakse tasuks armastus, isamaa või jäävad neist mälestuseks nimed marmortahvlil? 2002 aastal linastunud filmist on tänaseks juba kodumaise kino klassika.
O2 – Elisa Huub
Kodumaise suurteose tegevus viib Molotovi-Ribbentropi pakti aegsesse Eestisse – aastasse 1939. Eesti Sõjaväeluure (O-2) kapten naaseb kodumaale, et uurida oma ametivenna salapärast surma. Jälgi ajades joonistub aga üha selgemalt välja Punaarmee Eesti okupeerimise plaan, milles on oma osa mängida Nõukogude sõjaväeluurel. Möödunud aasta suurim kodumaine mängufilm on eksklusiivselt nähtav Elisa Huubi klientidele.
Tulejoonel – Elisa Huub
Tõsielulistest sündmustest inspireeritud kuueosaline Elisa originaalsari ning märulidraama juhib tähelepanu meie aja kõige põletavamatele küsimustele. Elus rängalt pettunud Afganistani sõja veteran hakkab Tallinnas pomme õhkama, et „luua parem maailm“. Pommipanija ja kaitsepolitsei vastuolulise uurija vahel saab alguse kassi-hiire mäng.
Reetur – Elisa Huub
Elisa esimene originaalsari on inspireeritud Eesti lähiajaloos toimunud spiooniskandaalidest. Sarja tegevus toimub 2000. aastate algul, kui Eesti on liitumas NATO ja Euroopa Liiduga ning muutub Vene luure jaoks ülioluliseks sihtmärgiks. Kasuahnus ja tunnustusvajadus viivad peategelase Alfred Vindi koostööle Vene luurega ja nii algab närvesööv kassi-hiire mäng sihikindla noore vastuluuraja Marko Arrakuga. Põnevusliine raamivad tegelaste isikliku elu keerdkäigud, mis kõik tegevusse põimuvad ja loole oma elulise dimensiooni lisavad.
Talve – Elisa videolaenutus
Filmi tegevustikku raamib Arno Tali poja Arnoldi naasmine kodumaile, mis puhub Paunvere noorte Tootside-Kiirte ja Teelede vahel lõkkele kirgliku armukolmnurga. Okupatsiooniaja piirangutest hoolimata prassitakse ja pidutsetakse, käiakse ehal ja kembeldakse, nooruslik uljus ei lase end ohtlikulgi ajal kammitseda. Filmis on oluline koht ka armastatud vanemal põlvkonnal, kus Teele, Kiir ja teised ammu tuttavad tegelased oma laste õnne nimel maid jagavad.
Tõde ja Õigus – Elisa videolaenutus
Vargamäe uus ja järelandmatu peremees peab võitlema raske töö, kiusliku naabri ja omaenda tõekspidamistega, et oma söötis ja vilets maa viljakaks muuta. Ja et tõde ja õigus jumala poolt mahajäetud paigas jalule seada.
Lootusest ja teotahtest pakatav Andres tuleb koos noore abikaasa Krõõdaga võlgu ostetud soisele talukohale uut elu rajama. Vargamäe Mäe talust peab saama koht, mis perekonna eest hoolitseb. Majapidamine nõuab palju tööd ja järjekindlust – algab elukestev võitlus nii looduse ja saatuse kui ka kiusliku naabrimehe Pearu poolt mängitavate vingerpussidega.
Südamering – Elisa videolaenutus
Margit Lillaku dokumentaalfilmis on aastatel 2014-2019 jälgitud Mõisamaa ökokogukonna tegevusi ja grupisiseseid dünaamikaid. Peategelasteks ja kogukondliku ettevõtmise algatajateks on kaks noort naist, kelle omavahelisest sõprusest areneb vihkamine, mis lõhestab grupi ja paneb proovile ka kõigi teiste kaaslaste suhted ja usu koostöösse.