TÄHELEPANU: ettevõtteid jäljendavad petturid on pühade tulekul taas liikvele läinud

Aastaajal, kus tehakse hulgaliselt loose ja kingitusi, on eriti aktiivsed ka internetipetturid. Elisa juhib tähelepanu, et liikumas on tuttav petuskeem, kus lubatakse ettevõtte nimel tasuta kallihinnalisi auhindu. Elisa toob välja viis lihtsat näpunäidet, kuidas sarnaseid petuskeeme jõulude ajal ära tunda.

Sügisel teatas Elisa, et oluliselt on suurenenud erinevad küberründed ja pettused Eesti inimeste suunas. Nüüd jõudis ettevõtte valvsate klientideni juba tuttav petuskeem, mis ei levi tänavu esimest korda. Elisat jäljendaval veebilehel lubatakse võitjale uut iPhone'i, nutitelerit või MacBook Pro’d. Loosis osalemiseks palutakse sisestada oma pangaandmed ja seda saadetise postikulu tasumiseks.

Elisa infoturbejuht Mai Kraft kinnitab, et küberpättide aktiivsus tõuseb alati enne suuremaid pühi või sündmuseid ja erandiks pole ka tänavused jõulud. „Enne pühadeperioodi tasub olla eriti hoolas kõiksugu loosimängude ja tasuta kinkide jagamise osas. Juba mitmest ettevõttest on tulnud teateid, et petturid jäljendavad nende veebilehti ja püüavad tasuta auhindadega klientidelt nende panga või krediitkaardiandmeid teada saada. Reeglina rõhutatakse sarnastes pettustes alati väga kallitele auhindadele ning ajalisele piirangule, et juhul kui kohe andmeid ei anna, jääd ilma. Kindlasti tasub sarnastest skeemidest hoiatada ka vanemaid ja nooremaid pereliikmeid, kelle puhul on ohvriks langemise risk statistiliselt suurem.“

Elisa loosimängude võitjad tehakse alati teatavaks sotsiaalmeedia postituses ja liitumisega seotud looside puhul võetakse kliendiga personaalselt ühendust. Posti teel auhinna kättesaamiseks ei paluta kunagi võitjal saatmiskulusid tasuda.

Kuidas tunda ära ohtliku sisuga lehed?

• Lehed ja rakendused, mis pakuvad midagi liiga head, et tõsi olla, on suure tõenäosusega pettused.
• Pettuste puhul kasutatakse sageli vigast eesti keelt või halva kvaliteediga pilte ja logosid.
• Pahavara levitavad lehed ei kasuta õiget domeeni või puudub aadressiribal nende ees tähis “https”.
• Pahavara üritatakse tihti levitada kanalite kaudu, mida ettevõtted tavapäraselt reklaamimiseks ei kasuta – näiteks saadetakse kampaaniainfo Messengeris suvalise inimese poolt.
• Pettuste ja rünnakute puhul palutakse tihti sisestada kohe lehele minnes andmeid või tõmmata alla rakendus, jagamata seejuures pädevaid selgitusi, miks seda on teha vaja.

Kes soovib lisakaitset, saab aktiveerida Elisa Netivalvuri, mis takistab kliendil sattumast pahatahtlikule veebilehele ning lingile, bännerile või reklaamile vajutades hoiatab see võimaliku pahaloomuliku sisu eest. Netivalvuri teenus on loodud koostöös ettevõttega Whalebone, kes teeb tihedat koostööd sadade telekomioperaatoritega üle maailma ning haldab reaalajas blacklisti ehk nimekirja ohtlikest linkidest. Elisa toetab jätkusuutlikku küberturvalisuse edendamist ja klientide ning kasutajate teadlikkuse tõstmist võimalikest ohtudest virtuaalses maailmas.

Lisainfot Elisa Netivalvuri kohta leiab aadressilt www.elisa.ee/netivalvur

Parendades järjepidevalt oma teenuste turvalisust ja tegeledes klientide teadlikkuse tõstmisega küberohtudest aitab Elisa luua jätkusuutlikku digitaalset tulevikku.