Suuname lapsed nutitelefonidest tagasi õue – uue põlvkonna vaimne tervis on meie kõigi kätes
Telekomi ettevõte ja Eesti üks suuremaid seadmemüüjaid Elisa korraldab teist aastat teavituskampaaniat „Nutivaba lapsepõlv“, mille eesmärk on toetada Eesti peresid laste tervislike digiharjumuste kujundamisel.
Digimaailm areneb kiiresti ning vanematel tuleb teha järjest keerulisemaid valikuid: millal anda lapsele esimene nutiseade, kuidas seada piire, milliseid rakendusi lubada, kuidas kaitsta last sobimatu sisu eest ning kuidas hoida samal ajal alles lapse õigus mängule, liikumisele, igavlemisele ja vahetule suhtlusele. Elisa on nii Eesti kui ka Soome turul avalikult öelnud, et nemad soovitavad lapsele isikliku nutitelefoni soetamist kaaluda alates üheksandast eluaastast ja nooremate laste puhul võiks vanemad eelistada alternatiive, näiteks lastekella või ilma nutirakendusteta nuputelefoni.
Elisa Eesti juhatuse liikme ja erakliendiüksuse juhi Mailiis Ploomanni sõnul kinnitab nende kogemus ja tagasisidet klientidelt, et alla üheksa-aastastele lastele ei ole isiklik nutitelefon enamasti vajalik. „Kui ekraan võtab liiga suure osa lapse päevast, jäävad tahaplaanile need tegevused, mis toetavad tema vaimset heaolu ja arengut nagu suhtlemine, liikumine, uni, mäng ja päriselulised kogemused,“ lisas Ploomann.
Kõige olulisem on järjepidev digivanemlus. See tähendab, et kodus on eakohased kokkulepped, tehnilised piirangud ja selged reeglid, mida järgivad ka täiskasvanud ise. Näiteks võiksid peres olla ekraanivabad söögiajad, telefonivaba aeg enne magamaminekut ning ühised tegevused, kus nutiseadmed ei ole vaikimisi kaasas.
„Laste digikäitumist ei saa kujundada ainult keeldude ja käskudega. Kui täiskasvanu ise kontrollib pidevalt telefoni, kuid nõuab lapselt ekraanist eemal olemist, ei ole sõnum veenev. Lapsed vajavad eeskuju, selgitusi ja kokkuleppeid. Nad vajavad ka päris alternatiive – kutset õue, mängu, trenni, vestlusesse ja koos tegutsemisse,“ selgitas Ploomann.
Vanematel tasub lapsele selgitada ka seda, kuidas digikeskkonnad töötavad. Paljud mängud, rakendused ja sotsiaalmeediaplatvormid on üles ehitatud nii, et kasutaja jääks võimalikult kauaks ekraani juurde. Täiskasvanulgi on keeruline märguannetele, lõputule kerimisele ja kiiretele preemiatele vastu panna. Laps vajab selles veel enam juhendamist.
Elisa rõhutab, et lapse nutiseadme kasutamise piiramine ei tähenda lapse ilmajätmist. Vastupidi – see annab lapsele rohkem ruumi keskendumiseks, liikumiseks, loovuseks, puhkamise oskuseks ja vahetuteks suheteks. Tasakaal digimaailma ja päriselu vahel aitab hoida alles lapsepõlve, kus ekraan ei ole iga vaba hetke automaatne täitja.
Perede digiheaolu toetamiseks teeb Elisa koostööd Eesti Lastekaitse Liidu ja Tallinna Ülikooliga. Koostöö eesmärk on pakkuda lapsevanematele ja õpetajatele usaldusväärset infot, praktilisi juhiseid ning teaduspõhiseid soovitusi, mis aitavad paremini mõista digikeskkonna võimalusi ja riske. Elisa veebilehel on koondatud ka materjalid, mis aitavad vanematel teha läbimõeldud otsuseid lapse esimese nutiseadme, kasutuspiirangute ja turvaliste digiharjumuste kujundamisel.
„Uue põlvkonna vaimne tervis on meie kätes ja paraku sõltub see tänapäeval väga palju sellest, kas neil on oskust digimaailmas hakkama saad. Tehnoloogia tungib meie ellu üha jõulisemalt ja meie ühine vastutus on aidata lastel kasvada nii, et see lisab nende ellu väärtust, mitte ärevust ja stressi,“ ütles Ploomann.
Lähenev suvi annabki peredele hea võimaluse luua rahulikum ja ekraanivabam päevarütm, sest koolikohustuste vähenedes on rohkem aega õues liikumiseks, perega koos tegutsemiseks ja uute kokkulepete harjutamiseks. Kui tervislik digirütm saab suvel paika, on uue kooliaasta alguseks loodud tugev baas.
“Lapsi ei pea nutitelefonidest ära võtma jõuga, nad tuleb pärisellu tagasi kutsuda nii, et seal oleks midagi tähenduslikku ees ootamas,” sõnas Ploomann.