Sami Seppänen digitunnis: tänane rändlustasude plaan on absurdne

Selle nädalane Digitund käsitles põhjalikult Euroopa Komisjoni plaani kaotada Euroopa Liidu siseselt rändlustasud. Tarbijatele on see hea uudis, kuid Põhja-Euroopa mobiilioperaatorid on mures. Elisa Eesti juht Sami Seppänen selgitas, milles asi.

Seppänen selgitas saates, et plaani sellisel kujul elluviimine tähendaks Põhja-Euroopa, sealhulgas Eesti klientidele mobiilse andmeside hinnakasvu. Seda seetõttu, et Skandinaavias ja ka Balti riikides on mobiilne internet oluliselt odavam kui Kesk-Euroopas, Lõuna-Euroopast rääkimata. Hinnavahed võivad olla kümnekordsed ja suuremadki.

Ta toob näite, et kui Eestis maksab kuue gigabaidise mahuga pakett 10 euro kandis, siis Saksamaal on samas mahus pakett hinnaga 30-40 eurot, Lõuna-Euroopas nagu näiteks Hispaanias veel kallim. Kuna sealsed hinnad on kõrged ja väljaehitatud võrgud ebaefektiivsed, siis on Lõuna-Euroopas mobiilse interneti kasutamine ka hulga vähem levinud.

“Ei tahaks hakata võtma kodustelt klientidelt raha selle eest, et Lõuna-Euroopa saaks hakata tegema elluviimata investeeringuid. Samuti ei taha me küsida raha neilt, kes ei reisi,” selgitas Seppänen.

Kuidas praktikas Euroopa Liidu ülene mobiilse interneti kasutamine välja näeks? Eesti inimene, kes on Eesti operaatorilt ostnud näiteks 10 gigabaidise paketi ja läheb Hispaaniasse, peab komisjoni plaani kohaselt saama kasutada seal samas mahus internetti ilma lisatasuta. Selleks peab Eesti operaator need 10 giga ostma Hispaania operaatorilt. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt võiks andmeside hulgihind olla 8,5 eurot gigabaidi kohta. Lihtne matemaatika näitab seega, et Elisa peaks selle mahu eest maksma 85 eurot samas kui klient maksab talle 10 eurot. Marginale arvestades kulub 75 euro tagasiteenimisele aga 35 kuud. Seppäneni sõnul on see äriliselt täiesti absurdne. Tema sõnul tekib olukord, et iga klient, kes veedab välismaal aastas üheksa päeva ja kasutab mobiilset internetti sama aktiivselt kui kodus, muutub telekomi ettevõtte jaoks kahjumlikuks.

Kahjuks ei saa Seppäneni sõnul Elisa vahet tagasi teenida Eestit külastavate turistidele 8,5 eurose hulgihinnaga internetti müües – Kesk- ja Lõuna-Euroopa inimesed lihtsalt ei kasuta nii palju internetti, et siia tulles selle tagasi teeniks.

Lahendusena käib Seppänen välja paar varianti. Üks on see, et luuakse nn. mõistliku mahu piirang, mis sisuliselt aga tähendab, et välismaal oleks mobiilse interneti tarbimine ikkagi piiratud.

Teine variant on see, et Põhjamaad ja Balti riigid jäävad süsteemist välja, sest ettevõtteid e saa sundida kahjumlikult töötama.

Kogu probleemistiku lahendaks aga see, kui gigabaidi hulgihind oleks alla ühe euro.

“Meie müüme klientidele gigabaiti 1-2 eurose hinnaga. Hulgihindade puhul ei ole aga mingit kliendisuhet, kliendi hankimise kulu,” ütleb Seppänen.

Digitundi toetab Elisa. Kuula ka täispikka saadet.