Rasketest teemadest rääkimine: kuidas rääkida töötajaga, kelle ambitsioonid pole vastavuses tema võimetega?
Paljude inimeste eest vastutavad juhid peavad kokku puutuma äärmiselt erinevate isiksuste, soovide ja võimetega töötajatega ja suutma neid vaatamata kõigele toetada ning suunata. Seda ka juhul, kui mõne konkreetse inimese soovid ja ambitsioonid ei kattu tema tegelike võimete või tugevustega. 150-pealist meeskonda vedav Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina tõdeb, et mõnikord tähendab see ka üsnagi ausate vestluste pidamist, kus tuleb leida tasakaal tõe rääkimise ja parima soovimise ning jätkuva töömotivatsiooni hoidmise vahel.
Ambitsioonikad töötajad on alati hinnas ning pole juhti, kes ei tahaks oma meeskonda edumeelseid ja pealehakkavaid inimesi. Pole aga ennekuulmatu, et inimeste ambitsioonid ja reaalsus ühel hetkel põrkuvad – kõikidest inimestest ei saa saada tippjuhte ning kõik inimesed ei saa olla oma valdkonna kõige suuremad eksperdid ja selle juures ka õnnelikud olla. Juhi asi on töötajate ambitsioonid ning nende vastavus reaalsetele võimetele ja hetkeolukorrale ära tajuta ning aidata inimestel mõista, mis on saavutatav, mida peaks eesmärgini jõudmiseks tegema ning mõnikord ka viitama, et ehk vajaksid ambitsioonid korrigeerimist.
Kui tundub, et inimese võimekus – või ka näiteks reaalne turuolukord – ja ambitsioonid pole kuidagi korrelatsioonis, peab juht suutma sellest ausalt, ent haiget tegemata rääkida.
Näiteks on võrdlemisi sagedased juhud, kus kellegi sihiks on kasvada juhiks, mõistmata seejuures, mida juhtiv töö endast tegelikult kujutab ja milliseid omadusi nõuab. Paljude peas on juhil lihtsalt pehme tool, kust saab jagada käske, taipamata, kui väljakutseline ja vastutusrikas see roll tegelikult on. Kui inimesel on olemas omadused, mis lubaks tal pärast ameti reaalse olemuse mõistmist selles töös edukas olla, tulebki teda kannustada, et ta oma eesmärkide poole rassiks. Kui aga kogenud juhile on juba kaugelt näha, et see “midagi”, mida selles töös edukas olemiseks vaja läheb, on puudu, tuleb osata sellest ka rääkida.
Hea juht ei anna võltsi lootust, vaid võimalust enda tõestamiseks
Kui keegi tunneb, et ta tahab ka pärast juhitöö detailide mõistmist jätkuvalt selle rollini jõuda, ent on näha, et ta ei saa isegi oma praeguses ametis liialt hästi hakkama, on juhi kohustuseks panna inimene mõistma, milline on reaalsus.
Ideaalis võiks rääkimist alustada sellest, mis töötajat ta praegusel töökohal õnnelikuks või õnnetuks teeb ja mis teda tema enda hinnangul oma eesmärkide saavutamist tagasi hoiab. Üks parimaid metoodikaid, mis inimeste nõrkustest ja tugevustest aru aitab saada, on mõista, mis kedagi tegelikult motiveerib. Vahel ilmneb näiteks, et inimene küll arvab, et tahab üht – paremat ametit, juhtivat positsiooni – ent mõistes, mis teda päriselt motiveerib, muutuvad ka ambitsioonid.
Juht peaks suutma ka ausalt peegeldada, milles näeb tema tänaste ambitsioonide puhul probleemkohti ning viitama, kuidas tänaseid puudujäägid parandada. Kõik on õpitav ja muudetav, aga kui tänane baas on eesmärkide saavutamiseks täiesti vale, nõuab see meeletut tööd ning selline sunnitud pingutus pole pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Motiveeritud inimest ei heiduta tõenäoliselt see, et protsess eesmärkide saavutamiseni on raske, ent tihti kipub tahtejõust reaalsuses ebasobivate eesmärkidega vajaka jääma.
Ja see ei ole nii vaid juhtivate töökohtade puhul. Inimesed on erinevad ning erinevad inimesed tahavad ja suudavadki saavutada erinevaid asju. Kõik need eesmärgid ongi kättesaadavad, mõnikord pole see aga lihtsalt kõige õigem valik või teostatav mõistliku aja jooksul. See on midagi, mida on valus kuulda, aga pingutada aastaid ja aastaid millegi sellise nimel, mida lõpuks ei suudetaks nautida või kus ei oldaks väga edukas, on tihti veelgi valusam.
Kõige keerulisem ongi selle teema juures leida tasakaal ausa tagasiside ja inimese tunnete mitte riivamise vahel. Hea juht ei saa hiilida kõrvale töötajale vahel ebameeldiva tõe ja tagasiside andmisest, isegi kui on risk, et see pole päris see, mida töötaja kuulda tahab. Kui juht hellitab töötajas valesid lootuseid, sest tahab vältida oma päris arvamuse väljaütlemist, viib see lõpuks veelgi suurema pettumuseni.
Juhil ei ole alati õigus
Kõige selle juures ei tasu ka ära unustada, et juhil ei ole alati õigus. Isegi kui konkreetsele juhile võib tunduda, et mõne inimese ambitsioonid ja võimed pole kooskõlas, ei pruugi see olla lõplik tõde. Eriti, kui töötaja ise keeldub seda ise tunnistamast. Ausalt ja avatult olukorrast rääkides on mõnikord võimalik jõuda punkti, kus töötaja suudabki tõestada, et juhi kõhutunne oli väär.
Et saada kõhutunde ja senise kogemuse pealt voolitud hinnangutele kinnitust, või need ümber lükata, on heaks lahenduseks erinevad väiksemad katsetused. Näiteks on võimalik kellegi tegelikke võimeid läbi väiksemate projektide katsetada ja proovile panna – vastutust delegeerida ja lasta inimesel ise ja juhil näha, kas ta ka päriselt suuremate väljakutsete jaoks valmis on. On täiesti võimalik, et selle protsessi raames saab keegi justkui uue hingamise ning suudab kõik senised eelarvamused kummutada.
On aga ka võimalik, see väiksemas vormis katsetamine-eksperimenteerimine aitab inimesel endalgi mõista, et tänased sihid ei ole need, mille poole ka edaspidi sihtida. Võibolla eesmärgiks seatud töö lihtsalt ei meeldi, äkki nähakse, et see on liiga raske, võibolla mõistetakse, et seal läbi löömiseks pole lihtsalt õigeid omadusi. Kui aga vähegi võimalik, peaks laskma inimesel endal selle protsessi ja mõtteteekonna läbi käia. Kui võimalik, siis ausa jutuajamise toel, kui vaja, siis eksperimenteerides.
Tasub ka tähele panna, et olukord, kus inimeste ambitsioonid ja võimed ei ole vastavuses, pole liialt sagedased. Suurem osa töötajatest on realistid – teinekord isegi veidi liiga pessimistlikud – ning suudavad endale seada sihid, mis on mõistlikud ja saavutatavad. Kui aga esineb olukord, kus lootused ja reaalsus hästi ei klapi, on juhi tööks inimene tagasi õigele rajale juhtida ning aidata seada eesmärgid, mis ka päriselt püütavad on. Juhi töö on oma inimesi toetada, esimesest hetkest viimaseni, ja aidata leida neil see, mis neid tegelikult motiveerib.