Pilvestrateegia muutub ajas: miks globaalne platvorm ei ole alati lõppjaam?
Tehnoloogiasektoris kipub sageli levima ekslik arusaam, et pilvevalik on justkui ühekordne lukku pandud otsus: kui ettevõte on kord oma andmed Amazoni või Microsofti hiidserveritesse kolinud, siis ongi õige tehnoloogiline tase saavutatud. Tegelikkuses on pilveteenus dünaamiline tööriist, mis peab kohanduma ettevõtte arenguetapiga.
Elisa ärikliendi pilveteenuste tootejuht Kersti Kuusksalu selgitas, et see, mis on hea valik alustava idufirma jaoks, võib stabiliseerunud ja skaleeruva ettevõtte jaoks muutuda hoopis ebaefektiivseks halduskoormaks. “Pilvevalik peaks olema pragmaatiline, mille puhul lähtutakse eelkõige kontrollist, kiirusest ja prognoositavadest kuludest, mitte ainult pakuvate funktsioonide rohkusest,” sõnas ta.
Eri faasis ettevõtted vajavad erinevat teenust
Alustava ettevõtte jaoks on globaalsed platvormid nagu AWS või Azure tihtipeale asendamatud, sest need võimaldavad vähese vaevaga püsti panna esmase taristu ja oma ideed maailmale testida.
“Selles etapis on määrav funktsioonide rohkus ja kiirus. Kui aga äri stabiliseerub, liigub fookus katsetamiselt efektiivsusele, turvatundele ja hallatavusele. Ühel hetkel avastab ettevõtja, et kauge hiiglase iseteenindus eeldab temalt endalt üha suuremat IT-kompetentsi ja pidevat valvsust keeruliste kulustruktuuride üle,” rääkis Kuusksalu. “Selle kõrval ei saa ka unustada, et rahvusvahelise pilvehiiglase jaoks on ka suurim Eesti ettevõte väikeklient – seega kui midagi juhtub, ei ole esmane prioriteet siinsele ettevõttele appi tormamine.”
Seetõttu võib tema sõnul ettevõtte kasvades muutuda strateegiliselt kasulikumaks hoopis lokaalsete teenusepakkujate kasutamine. Kui mitte kõikide oma andmevajaduste katmiseks, siis vähemalt osana laiemast pilvetaristust. Kohalik teenusepakkuja ei konkureeri küll enamasti globaalsete hiidudega nende lõputus funktsioonide nimekirjas, vaid pakub see-eest stabiilsust, hallatud keskkonda ja mis kohati isegi olulisem – eestikeelset ja vahetut teenindust.
“Kui ülemaailmses pilves on iga seadistus kliendi enda teha ja vastutada, siis kohaliku pakkuja juures toimub kriitiliste andmebaaside haldus tihti vahetu ja eestikeelse eksperditoe kaudu. See on oluline argument ettevõtetele, kes ei soovi hoida palgal suurt pilvearhitektide meeskonda, vaid vajavad partnerit, kes vastutab taristu toimimise eest ja räägib nendega samas keeles,” rääkis ekspert. “See on oluline eraettevõtete jaoks, kuid enamasti kriitiliselt vajalik näiteks riigiasutuste puhul.”
Andmete gravitatsioon ja ühenduse füüsiline piir
Teine oluline murdepunkt ettevõtte arengus tekib siis, kui andmemaht ja reageerimiskiirus muutuvad ärikriitiliseks.
“Siin saab rääkida andmete gravitatsioonist ehk põhimõttest, et mida suuremaks kasvab andmehulk, seda keerulisem ja kallim on seda distantsilt liigutada. Kui ettevõtte kliendid asuvad Eestis, on andmete hoidmine kohalikus andmekeskuses sageli tõhusam. Füüsiline lähedus tähendab minimaalset latentsust ehk viiteaega, mis on mahukate andmebaaside puhul määrava tähtsusega,” selgitas Kuusksalu.
Samuti muutuvad äri küpsedes oluliseks juriidilised regulatsioonid. Eriti avalikus sektoris või finantsvaldkonnas tegutsevad ettevõtted peavad täpselt teadma, millise riigi jurisdiktsiooni all nende andmed puhkavad. Kohalik teenus tagab, et andmed ja nende varukoopiad püsivad turvaliselt Eesti piirides, järgides siinseid rangeid standardeid, kuid pakkudes seejuures vahetut kontakti inimestega, kes süsteemide taga seisavad.
Tark hübriidmudel ehk musta reede ja argise esmaspäeva tasakaal
Samas ei tähenda strateegiline tarkus täna enam sugugi binaarset valikut rahvusvahelise ja kohaliku teenusepakkuja vahel, vaid oskust neid kaht kombineerida.
“Üha enam näeme hübriidpilve loogikat, kus ettevõtte igapäevane stabiilne taristu ja tundlikud andmed asuvad kohalikus pilves, kus kulud on fikseeritud ja prognoositavad. Globaalset skaleerimisruumi aga laenatakse lühiajaliste tippkoormuste ajal,” selgitas ekspert.
“Hea näide on e-kaubanduse suurüritused nagu must reede. Sellistel hetkedel on mõistlik võtta globaalne pilvevõimekus ajutiselt juurde, et teenindada hüppelist külastatavust. Niipea kui torm vaibub, taandub äri oma stabiilsesse kodusadamasse kohalikul platvormil. See hoiab ära olukorra, kus ettevõte maksab aastaringselt peale teenuse eest, mille täisvõimsust vajatakse vaid paaril päeval aastas,” tõi ta näiteks.
Lõpuks taandub pilvevalik küsimusele: millises arenguetapis on täna ettevõte. “Kui eesmärk on stabiilne kasv, kontroll IT-kulude üle ja teadmine, et mure korral on abi vaid ühe telefonikõne kaugusel, siis on lokaalne täpsus tihti väärtuslikum kui globaalne mastaap. Pilv on vundament, mis peab olema piisavalt lähedal ja hoomatav, et kanda ettevõtte arengut ilma varjatud halduskoormuse ja ootamatute finantsriskideta,” selgitas Kuusksalu. “See ei tähenda, et alati on üks valik halvem ja teine parem, ent oluline on otsused läbi kaaluda ja leida lahendus, mis ettevõtte jaoks päriselt töötab ja ootustele vastab.”