Põhisisu algus

Petukõnede maht plahvatas – esimese kvartaliga blokeeriti pea sama palju kõnesid kui mullu kokku

08.04.2026

Elisa blokeeris 2026. aasta esimeses kvartalis 5,6 miljonit petukõne katset, mida on vaid veidi vähem kui terve möödunud aastal peale kokku. Ettevõtte hinnangul näitab see selgelt, et operaatorite ühine lahendus töötab, kuid ka petturite tegevus on liikunud uude, oluliselt suurema mahuga faasi. 

„Pettuste tehniline keerukus ei ole niivõrd kasvanud – muutunud on maht ja kiirus, millega rünnakuid tehakse,“ ütles Elisa infoturbejuht Mai Kraft. „Niipea kui operaatorid ühe skeemi sulgevad, kohanduvad petturid väga kiiresti ja tulevad peale uue lainega.“

Krafti sõnul oli pärast seda, kui Eesti operaatorid karmistasid aasta lõpus pettusekõnede filtreerimist, näha lühiajalist langust. „Seejärel reageeriti kiiresti – kõnede mahtu suurendati järsult ning prooviti uusi lahendusi, sealhulgas SIM-bokse, mis suudeti omakorda tuvastada ja sulgeda.“

Viimastel nädalatel on aga esile kerkinud uus trend: petturid kasutavad rahvusvahelisi ja juhuslikke numbrikombinatsioone ning helistavad väga suure mahuga. Kõned tulevad välisühendustelt, kuid võivad olla eestikeelsed ja jätta usaldusväärse mulje.

„Sellise mahu juures hakkab olukord kohati meenutama teenustõkestusrünnet – eesmärk on massiga filtrid üle koormata,“ ütles Kraft. „Seda tüüpi rünnete vastu ei ole hetkel olemas ühte universaalset tehnilist lahendust.“

Elisa rõhutab, et kuigi tehnilised lahendused suudavad suure osa pettusekatsetest enne kliendini jõudmist peatada, ei ole 100-protsendiline kaitse võimalik. Petturid kasutavad rahvusvahelisi kõneteid ja erinevaid tehnoloogiaid, mis muudavad nende tegevuse varjamise lihtsaks. Lisaks tavapärastele telefonikõnedele kasutavad petturid üha enam ka sõnumirakendusi, mis jäävad telekomioperaatorite kontrolli alt välja.

Ettevõte soovitab inimestel olla ettevaatlik kõnede suhtes, kus küsitakse isiklikke andmeid või palutakse teha kiireid otsuseid. Kahtluse korral tuleks kõne lõpetada ning vajadusel pöörduda oma teenusepakkuja poole.

„Kuigi meie eesmärk on aidata inimestel digimaailmas turvaliselt toimetada ja arendame selleks pidevalt uusi lahendusi, on inimene ise alati viimane ja kõige olulisem turvakiht,“ ütles Kraft. „Seetõttu tasub iga kahtlase kõne puhul olla ettevaatlik ning mitte jagada isiklikke andmeid ega teha kiirustades otsuseid.“