Liigu edasi põhisisu juurde
Elisa

Breadcrumb

Parim internet on see, mis on koguaeg olemas

20.12.2019

Parim internet on see, mis on koguaeg olemas

Interneti olemasolusse suhtutakse Eestis juba ammu nagu inimõigusesse. Selle kaudu toimub küllaltki suur osa meie igapäevasest elukorraldusest ja heaolust - internet võimaldab meil teha tööd, omandada teadmisi, jagada sõprade ja lähedastega olulisi hetki ja emotsioone või lihtsalt tunda end hästi vaadates filme või kuulates muusikat.

Heaolu tunne ja turvaline internetiühendus ei tähenda aga juba ammu enam meeletuid allalaadimiskiiruseid, pidevaid tehnoloogilisi tiigrihüppeid. Mõõdupuu on tunduvalt lihtsam – see peaks olemas olema kogu aeg ja igal pool sõltumata asukohast, seadmest, kasutamise eesmärgist või tehnoloogiast, selgub kasutajate tagasisidest ja uuringutest.

Netiühendus pole privileeg, vaid osa pea kõikide eestimaalaste igapäevaelus

Kui vaadata, kes kasutavad täna Eestis internetti, siis valdavalt on noorte kõrval kiiresti kasvanud ka vanemaealiste osakaal. Statistikaameti 2019. aasta andmetel kasutab Eestis iga päev 16‒44-aastastest inimestest internetti 98% ja kodust internetiühendust 90% leibkondadest. Kõige enam on viimase aasta jooksul kasvanud 65‒74 vanuserühma inimeste internetikasutus ning üleüldiselt mobiilse interneti tähtsus.

Hea internetiühenduse puhul on tavaks rääkida ikka allalaadimiskiirustest. Kõik see omandab aga teise tähenduse, kui mõelda, milleks inimesed interneti peamiselt kasutavad. Suur enamus kasutab seda e-kirjade lugemiseks, pangaülekannete tegemiseks ning muusika kuulamiseks ja suhtlemiseks nii sotsiaalvõrgustikes kui ka kõnerakendustes.

Seega, et ühendus ei lõhuks, vaid toetaks meie igapäevast turvatunnet ja toimetuste tegemist, ei piisa täispikkade 4K resolutsiooniga filmide striimimiseks vajalikust ühendusest kuskil pealinna keskmes. See eeldab kvaliteetse võrgu olemasolu ja ühendust üle Eesti igal ajahetkel. Et sõltumata asukohast ja kellaajast saaks rääkida videokõnes oma lähedastega, tõmmata ennast pärast väsitavat tööpäeva tugitooli kerra lemmikseriaali taha, planeerida oma järgmine puhkus või vastata päeval ununenud töökirjadele.

Internet on kiire, kui see on tõrgeteta olemas igal pool ja igal ajal

2019. aasta teises pooles Elisa klientide hulgas läbi viidud uuring näitas, et olulise tegurina nii koduinterneti kui ka mobiilse interneti puhul mainiti kiirust. Vastuseid analüüsides selgus, et piisav kiirus pole mitte ülehelikiirusega failide laadimine või püsiühendusega arvutis video vaatamise võimalus, vaid kiirus, mis võimaldaks igal pool oma igapäevatoimetused internetis ära ajada. Ehk tegelikult kokkuvõtvalt internet on piisavalt kiire, kui ühendus toimib tõrgeteta olgu see autosõidu ajal või kooli arvutiklassis.

Värskelt, 2019. aasta detsembris Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti mobiilsed mõõtmistulemused näitasid, et näiteks Elisa võrgus oli keskmine allalaadimiskiirus 83,2 Mbit/s autosõidu ajal üle Eesti. Võrdluseks, et 4K resolutsiooniga pildi striimimiseks peetakse piisavaks 25 Mbit/s ning sama kvaliteediga mängude jaoks 50.
 

Erinevate hinnangute kohaselt peaks ühe tänapäevase internetiühenduse kiirus jäämagi 25-50 Mbit/s vahele, see tagab põhilised tegevused ilma probleemideta – sealhulgas striimimise, mängimise ning igapäevased toimetused. Siin on samuti oluline rääkida mitte tippkiirusest, kus kohati pakutakse 500 Mbit/s, millele enamikul inimestel pole lihtsalt rakendust, vaid keskmisest kiirusest.

Kõikide teenuste või interneti kasutamiskogemuse juures on oluline ühenduse stabiilsus ning keskmine kiirus, mis tagab ühtlase kvaliteedi. Kui ühendus ei ole stabiilne ja kiirus kukub alla selle, jääb video seisma, veebileht ei lae, meil ei tule üle, muusika ei mängi, kõne lähedasega katkeb.

Eesti internetiühenduse keskmised kiirused on maailma progressiivsete seas

Eestlastele meeldib ikka ennast teiste riikidega võrrelda. Ühe parima ülevaate internetikiirustest eri riikides annab maailma populaarseim testimise rakendus Speedtest. Sellekohaselt asetume näiteks mobiilse interneti kiiruselt maailmas 26ndale kohale, võrdluseks Läti on 55ndal ja Soome 25ndal kohal.

Meist kiirem internet on selle tabeli järgi Euroopa riikides näiteks Norras, Hollandis, Horvaatias, Šveitsis. Aeglasem aga Serbias, Küprosel, Itaalias, Ungaris. Paikneme seega maailma 140 riigi seas mobiilse interneti keskmiste kiiruste edetabelis küllaltki eesotsas ning Euroopas keskmised.

See ei tähenda, et tasub käed rüppe lasta. Viimase kahe aastaga on Eesti mobiilse interneti kiirused keskmiselt kasvanud 70 protsenti ning eesmärk on stabiilne ja ühtlase kvaliteediga teenus tagada ka edaspidi. Inimesed on üha liikuvamad ning soovivad internetti kasutada igal ajahetkel sõltumata asukohast. See on jätkuv väljakutse telekomidele, et tagada keskmine kiirus ka tiheda asustuse ja paljude kasutajatega kohtades või et nn tippkasutusajal oleks ühendus kvaliteetne kõikidele kasutajatele.

Elisa kasutab selleks tehisintellekti, mis võimaldab jagada kiirused sõltuvalt laadimisnõudlusele või kõnede hulgale. Ühtlase kvaliteedi tagamises pannakse suurt rõhku tulevikus ka 5G kasutusele võtmisega, mis võimaldab muuta võimsusi ja jagada ümber ressursse kasutamisaktiivsuse põhiselt.

Seotud märksõnad

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.