Ööd on meil siin mustad

Tegelikult pole asi isegi enam öös, vaid meil on hoopis õhtud juba üpris vara pimedad.

Töölt koju, siis asjatoimetused ja kui tekib aeg minna koertega jalutama on juba pimedus õues. Ka koerata jalutama minnes peab olema varustatud helkuriga – kui pole valgustatud tee, siis lausa mitmega.

Minul on helkur käe küljes, ripub üks ja vahel panen ka jala külge. Alati võib panna helkurvesti endale hoopis selga! 

Koeraga jalutades tuleks kindlasti vaadata, kas loom on autojuhile nähtav. Mida tumedam koer, seda suurem tont ta põõsas on. Kui sul on helkur või väike taskulamp tasku küljes rippumas, näeb autojuht sind, kuid sinu kõrvalt põõsast välja tulev koer võib teda siiski ehmatada.

Meil on ostetud jalutusrihm, millel endal on helkur küljes, mis siis on minu käes ja liigub. Kui sul on juba rihm olemas ja uut osta ei taha, saab panna jalutusrihma külge ka ise helkurpaela.

Lisaks on koera kaelarihma külge võimalik panna väike valgustus. 

Sügisesel ajal koeraga vihmas jalutades (kui koer pole eriline vihmafänn), võid talle muretseda vihmajope, millest paljudel on juba helkurid olemas.

Meie otsustasime ka valgustusega kaelarihma kasuks. Mul oli vaid üks nõue: sellel peab olema püsivalt „ON“ režiim, kuna vilkuv valgus hakkab koera pikal jalutuskäigul häirima.

Valgustusega rihmasid on erinevaid, on olemas lihtsalt plastikust lisarihmad, mida ümber kaela panna, on olemas päris kaelarihmad, millel on valgustusriba sees. Mõni neist patareiga, mõni USBga laetav – leia vaid endale sobiv.

Ohutut jalutamist ka pimedal ajal!