Märt Vaha: Töötajate AI-koolitustele joostakse tormi – tuleb luua võimalus turvaliselt katsetada
Inimeste huvi AI-teemade vastu on tänases tööelus meeletult suur. Organisatsioonide võimalus on oma töötajaid selles arendada ja suunata ning hirme maandada. Kui ettevõte ise töötajatele tuge ei paku, leiavad nad selle võimaluse mujalt – targem on pakkuda turvalisi ja kontrollitud lahendusi juba majasiseselt.
Tehisintellekti kasutamine on täna muutunud igapäevaseks. Kui tööandjad soovivad, et töötajad kasutaksid tulevikus AI-tööriistu sama vilunult kui täna Google´i otsingumootorit, tuleks neid suunata, toetada ja hirme maandada. Pea liiva alla peitmine või hullemal juhul AI kasutamise ära keelamine, on lühinägelik samm, mis vähendab organisatsiooni konkurentsivõimet. Kui huvi on olemas, leiavad inimesed niikuinii tee, kuidas teemad endale selgeks teha. Eelistatum viis on pakkuda neile turvalisi lahendusi kontrollitud keskkonnas.
Soov õppida
Hiljutine Elisa kogemus kinnitab, et tehisaru käekäik kõnetab inimesi väga. Mõne aja eest jäi meil oma tiimiga selja taha mitme grupi jagu läbiviidud AI-koolitusi, mis olid avatud kõigile huvilistele kogu meie organisatsioonis. Majasiseselt omandasid need rahvasuus lausa sajandi popima koolituse staatuse: kohtadele joosti tormi, rühmad täitusid minutitega ja pidime lisaruumi juurde tekitama. Soovijate rohkus ja reageerimise kiirus näitavad, et ajastus oli õige, teema läheb tõesti korda ja inimesed väärtustavad võimalust töö käigus õppida.
Meie eesmärk oli töökaaslased AI-teemadesse sisse juhatada, samuti tutvustada Elisa majasisest chati-keskkonda. See on sarnane populaarse ChatGPT keskkonnaga, kuid annab meile suurema kontrolli kasutajaliidese ja majasiseste integratsioonide osas. Erinevalt paljudele tuntud ChatGPT-st võimaldab meie lahendus eksperimenteerida erinevate mudelitega (sh kohalike mudelitega) ja tagab, et keskkonnas tehtud päringuid ei kasutata mudeli treenimiseks ja talletatakse vaid lühiajaliselt selleks, et vältida või avastada võimalikke pettuseid. Tulemuseks on tööriist, mida töötajad saavad julgelt AI-ga tutvumiseks kasutada, et selle abil oma tööd lihtsustada.
Teisalt oli koolitustesari hea võimalus ja vaheldus hübriidtööajastul ühte ruumi kokku tulla, kuna online-koolitustest on paljudel juba korralik tüdimus tekkinud.
Samm-sammult AI-teadlikumaks
Inimeste AI-teadlikkuse tõstmine ei tähenda loomulikult seda, et tööandjad peaks tormama kõigist töötajatest AI-eksperte kasvatama. Sellest olulisem on anda kätte tunnetus, selgitada põhitõdesid ja luua võimalus katsetamiseks. Oma koolituste välja töötamisel lähtusime sellest, et jagada inimestele praktilist kogemust. Ühtlasi oli eesmärk tekitada intuitsiooni, kuidas suuri keelemudeleid treenitakse, kuidas need üldse töötavad ning mis kitsaskohad sellega kaasnevad. Näiteks avasime tausta, miks oskab keelemudel kõrgemat matemaatikat, aga ei suuda kokku lugeda, mitu r-i on sõnas “strawberry”?
Kuigi inimesi huvitavad sageli keerukad teemad nagu AI abiga andmete analüüsimine, mida koolituse lõpuosas ka käsitlesime, võiksid esimesed sammud olla lihtsad ja käegakatsutavad – hea sisendi koostamisest (promptimine) AI eksimuste tuvastamiseni: analüüsides muuhulgas seda, millist infot tehisaru koolitusel osalejale tema enda persooni kohta väljastab, kuidas see vastus seostub keelemudeli olemusega ja kuidas tulemus muutub, kui lubada mudelil internetiotsingut kasutada. Samas ei pea AI kasutus olema alati ülipraktiline infootsing või andmete töötlemine. Kõige suuremat elevust tekitas inimeste seas hoopis oma AI-assistendile profiilipildi genereerimine.
Hirmud on sageli ülepaisutatud
Nagu iga uue asja puhul on inimestel ka AIga seotud kartusi. Täna kohtan juba harva mõtteviisi, et AI röövib kellegi töö – pigem mõistavad tehisintellektiga tihedalt oma töös kokku puutuvad inimesed, kui keeruline on töö täielik automatiseerimine. Samal ajal tekitab aga paljudes inimestes jätkuvalt ebakindlust teadmatus, milliseid andmeid võib tehisaru abiga töödelda ja ega ometi sisestatud küsimused ringiga tehisaru teadmistepagasisse ei satu. Ent samas ei tajuta, et kasutame igapäevaselt tihti just nende samade rahvusvaheliste tehnoloogiahiidude teisi teenuseid, kus sarnase sisuga kõned või chati-vestlused salvestatakse tähtajatult. Sageli ei mõelda ka sellele, kui lihtsalt rakendub veebilehitsejasse sisse ehitatud tõlkeplugin, mis kogu lehe sisu kuskile edastab. Nii on AI-teemadega tutvust tegemine laiemalt üks osa digihügieenist ja -teadlikkuse tõstmisest organisatsioonis.
Ajaga tuleb kaasa joosta
Ilmselgelt ei saagi kellelegi AI-d ühe korraga või koolitusega selgeks õpetada, kuna tehnoloogia areneb meeletu kiirusega. Seda ilmestab tõsiasi, et paarikuulise koolituste perioodi jooksul uuendasime materjale sisuliselt iga grupi kohtumise järel, kuna vahepeal oli juurde tekkinud uusi mõtteid, lahendusi või keelemudeleid. Valdkonna eksperdina tunnetan samuti, et ainuüksi enda uuendustega kursis hoidmine on sageli täiskohaga töö ja tehtav ainult siis, kui AI ei ole pelgalt töö, vaid elustiili osa. Ainult nii on võimalik mõista, millesse peaks täna panustama või mis on liialt üles haibitud.
Olgugi et AI-maailm on suur ja lai, võiks vähemalt mingil määral olla AI-teemadega tutvuse tegemine ja töötajate koolitamine osa loomulikust tööelust. Kui organisatsioon pakub oma inimestele võimaluse AI-lahendusi turvaliselt tundma õppida, kasvatab see digiteadlikkust – veel paremal juhul annab hea stardipositsiooni ja enesekindluse AI-d järk-järgult oma igapäevatöösse põimida.
Fotol Elisa masinõppe valdkonna tiim, kes AI-koolitusi läbi viis. Foto: Erlend Štaub
Märt Vaha, Elisa masinõppe valdkonna juht