Marika Raiski: kuidas ka praeguse tööturu puhul kandidaatide seas silma paista?

Täna ei ole värbamine lihtne ühegi ettevõtte jaoks ning aastaid tööturul valitsenud olukord, kus töötajad üritasid end tõestada tööandjatele, on osadel juhtudel muutunud täiesti vastupidiseks. Seetõttu on muutunud veelgi olulisemaks organisatsiooni oskus end turul positsioneerida, esineda atraktiivsete sõnumitega ning rakendada unikaalseid ja loovaid lähenemisi, et pakkumiste merest välja paista. Ettevõtted, kes uue reaalsusega kohaneda ei suuda, leiavad end peagi olukorrast, kus pealekasvu põud võib kiirelt kriitiliseks muutuda, rääkis Elisa suhtekorralduse valdkonna juht ja juhtimiscoach Marika Raiski.

Kuigi pealtnäha võib silma paistmine olla lihtne – räägi toredatest hüvedest, pane mõned reklaamid jooksma ning figureeri aeg-ajalt meedias – siis reaalsuses sellest enam ei piisa. Selleks, et pikaajaliselt häid ja tugevaid tulemusi saavutada, tuleb katta oluliselt laiemat teemade spektrit, läheneda oma väärtuspakkumise püstitamisele strateegiliselt ja läbimõeldult ning pakkuda ka päriselt midagi sellist, mis paneb tipptalendil silma särama ja tekitab soovi oma karjäär organisatsiooniga siduda.

Õige lähenemise ning õige strateegia leidmine ei ole seejuures iseenesest juhtuv asi, vaid midagi, mis nõuab katsetamist-eksimist-ümbermõtlemist, kuniks jõutakse lõpuks laiapõhjalise lahenduseni, mis suudab päriselt püstitatud eesmärkide täitmist toetada. Iga ettevõte on omanäoline ja seega on ka võetav lähenemine ning väljapaistmise stiil midagi, mis peab tulenema organisatsiooni olemusest, kuid tühjalt lehelt alustades tuleks kindlasti läbi analüüsida kolm suuremat teemat.

Miks peaks keegi ettevõttega liituda tahtma?

Pikka aega ühe ettevõttega seotud olnud inimesele võib tunduda see küsimus mõnevõrra totrana – miks ei peaks keegi tahtma liituda, meil on siin ju äge. Nii see võib ka olla, kuid tööandjabrändingu ning oma imago loomisel tuleb arvestada, et end tuleb müüa ka inimestele, kes ei pruugi olla sinust kunagi kuulnud või kelleni on info ettevõtte tegevuse ja olemuse kohta jõudnud läbi mitme filtri, mis võivad olla reaalsust oluliselt moonutanud.

Seetõttu tasuks enne konkreetsete sõnumite seadmist või tegevuste algatamist jõuda arusaamale selle osas, mis on ettevõtte reaalne väärtuspakkumine oma tulevasele töötajale ehk mis on see, mida saab ta siit, mida ei saa ta kuskilt mujalt. Elisa näitel on selgeteks unikaalseteks väärtuspakkumisteks mitmete muude aspektide seas nii pideva innovatsiooni ja arengu keskel töötamine, kui ka laialdane tarkade ja paindlike tööviiside rakendamine. Seevastu tootmisettevõtte puhul võib välja kuvatavaks väärtuspakkumiseks olla mõne moodsa ja seninägematu protsessi rakendamine või töökorraldus, mida mujal ei kasutata.

Väärtuspakkumine peab maailma arenguga sama sammu käima ning tuleb mõista, et ühel hetkel muutub pakutu igapäevaseks ning millekski, mida leiab ka igast teisest ettevõttest. Kui aga selge ja atraktiivne pakkumine on olemas ning see vastab päriselt turu vajadustele, saab selle peale hakata laduma juba järgmiseid klotse, mis aitavad veelgi sihitumalt tähelepanu ja tipptalendi heakskiitu võita.

Kuidas sa oma sõnumi välja hõikad?

Unikaalsest väärtuspakkumisest on vähe kasu, kui keegi sellest midagi ei tea. Seetõttu nõuab konkurentsitihedas keskkonnas silma paistmine läbimõeldut lähenemist sellele, kellele ja kuidas oma pakkumine sihitakse. Üheks teljeks on õigete kanalite ja formaatide valik, kuid vahest olulisemgi on õige stiili, keelelise lähenemise ja tooni tabamine.

Iga ettevõte otsib oma rollidesse mingit kindlat tüüpi inimesi, olgu neiks noored ja käredad, vanad ja kogenud, rahulikud ja analüütilised või pealehakkajad ja uuendusmeelsed. Kõik need grupid reageerivad erinevatele sõnumitele ning erinevale toonile, tunnetades juba kommunikatsioonitegevuste, töökuulutuste või sotsiaalmeediapostituste kaudu seda, kas ettevõtte mõttemaailm ja lähenemine on midagi, mis ühtib nende omaga.

Sestap on kriitiline, et tööandjabrändingu ja värbamiskommunikatsiooni suhtluskeel vastaks päriselt selle sihtrühma ootustele, keda loodetakse tabada. Ametliku ja bürokraatliku suhtlusstiili abil on üsnagi keeruline köita uuendusmeelse ja veidi kärsitu spetsialisti tähelepanu, samas kui liigne familiaarsus või mängulisus võib eemale peletada konservatiivsema ja rahulikuma inimese.

Mõistagi võib erinevate rollide puhul kasutada erinevaid lähenemisi, kuid üleüldine stiil peab püsima vähemalt mõõdukalt ühtne, et luua ja hoida selget brändikeelt. Elisa puhul oleme värbamiskommunikatsioonis lähenemiseks võtnud filmilikuma ja mängulisema stiili, mis aitab meil välja paista meiega samu väärtuseid ja ambitsioone jagavate tööotsijate seas. Teise organisatsiooni puhul võib seevastu sobida aga oluliselt vaoshoitum lähenemine, mistõttu tasub õige suhtlusstiili paika loksutamisele piisavalt aega ning ressursse pühendada.

Mida saad sina teha, mida teised ei tee?

Kui nii väärtuspakkumine kui ka suhtlusstiil paigas, saab alustada erinevate tegevustega, mille toel tihedal tööturul välja paista. Kui mitmed neist on üsnagi loogilised ja pea midagi, mis on eeldatud – töökuulutused portaalides, väljapaistev sotsiaalmeedia, meediategevused – siis tasuks üritada mõelda ka samm kaugemale ja nuputada, mis ootamatu või seninägematu tegevus võiks aidata õigete inimeste seas veelgi rohkem silma paista ning panna nad ettevõtte pakutu peale sügavamalt mõtlema.

Aega jooksul on Eestis tehtud sadu huvitavaid ja silmapaistvaid värbamiskommunikatsiooni alaseid tegevusi, mis on aidanud mõne ettevõtte kuvandit tööotsijate seas oluliselt rohkem esile tõsta. Elisa on näiteks värvanud klienditoenumbrile helistanud inimesi, IKEA viis äsja läbi silmapaistva toolikampaania ning Prisma paistis hiljuti silma ausate ja vaimukate välireklaamidega.

Need on küll vaid mõned näited, kuid illustreerivad selgelt unikaalse lähenemise olulisust – osasid värbamiskommunikatsioonitegevusi teevad kõik, kuid tõeliselt aitavad silma paista uued võtted, mis panevad inimesed kaks korda vaatama, veidi mõtlema ning ühiskonna rääkima. Selliste lahenduste välja töötamine pole lihtne ega midagi, mida saaks teha koguaeg, kuid suutes neid teha tihedamalt ja paremini kui keegi teine otseselt konkureerivates ettevõtetes, annab meeletu eelise, mille väärtust ei tasu alahinnata.

Kõik eelnev nõuab tööd, pühendumist ja pealehakkamist. Tulemuste saavutamine võib võtta aega ning aeg-ajalt tuleb leppida ka ebaõnnestumisega, kuid sellel ei saa lasta end takistada. Hetkese tööturu puhul ei saa enam vana rasva pealt elada ning suurim viga, mida ükski ettevõte või juhtkond teha saab, on teemale piisava tähelepanu andmata jätmine.