Labl – asjalik eestikeelne haridusäpp lastele

Jaanuari viimases Digitunnis käis külas Margus Holland – arendaja, kelle sulest sündis lastele sõnade ja lausete õppimise rakendus Labl.

Eesti telefonikasutajate käsutuses ei ole just kuigi palju kohalikke, eestikeelseid haridust või enesearengut toetavaid rakendusi. Samas arvestades, kui palju lapsed (ja ka täiskasvanud) nutiseadmetes aega veedavad, on see paradoksaalne. Mänguliste rakenduste abil võiksid lapsed ammutada uusi teadmisi – kui nad nutitelefonides aega juba veedavad, siis võiks teha seal midagi kasulikku. Kuid sellised programme napib.

Meeldivaks erandiks on Eestis valminud Labl, mis saab allalaadida ainult iOS platvormile. See on mänguline rakendus, mis õpetab eestikeelseid sõnu ja väljendeid ning sobib lastele alates neljandast-viiendast eluaastast. Olenevalt mängu keerukuse astmest jagub pusimist ka üle kümneaastastele.

Labl koosneb kolmest erinevast nö. minimängust – tähetark, sõnasepp ja jutumees. Esimene neist on mõeldud kõige noorematele ja on ka kõige lihtsam. Ülesandeks on lisada sõnale puuduolev täht, valides erinevate võimaluste vahel.

Samm keerulisem mäng on sõnasepp. Siin ütleb telefon sõna ja mängijal tuleb see nö “kirja panan” valides erinevate tähtede vahel. Kõige keerulisem on jutumees, kus tuleb telefonist kostva hääle järgi  üles märkida terve lause. Seejuures ei ole kõik tähed korraga nähtavad, vaid tekivad tekivad aja jooksul juurde. Oluline on ka kiirus.

Labl’i sünnilugu selgitades sõnas Holland, et iseenesest ei ole tegemist tehniliselt keerulise äpiga. Ta alustas rakenduse loomisega poolteist aastat tagasi, kuid vahepeal arendamine ligikaudu aastaks peatus. Mängu sisu loomine oli aga keerulisem – kuidas leida just need piisavalt keerulised sõnad ja laused, mis mängijat arendaksid. Samas on oluline, et sõnad ja laused oleksid piisavalt lihtsad, et mängijad neid edukalt lahenda suudaks. Hääled, mis sõnu ja lauseid ette loevad, kuuluvad Margusele ja tema pojale, kes on olnud algusest peale rakenduse üks testijatest.

 Kas äppi tehes saab ära elada?
Labl on Hollandi jaoks hobiprojekt, millele on kulunud tema vaba aeg. Et seda kuidagigi korvata, maksab rakendus 2,99 eurot. Saatejuht Henrik Roonemaa sõnul maksab see sama palju kui tass kohvi ja seepärast on tema arvates mõneti kummastav, et nutitelefonide kasutajad peavad rakendusi teinekord kalliks. Samas kinopileti hind läheneb juba 10 eurole ja selle eest saab elamust vaid pooleteise tunni jagu.

Vastates küsimusele, et kas rakenduse arendamisega saaks Eestis ära elada, leiab Holland, et see oleks võimalik kui äpil oleks ostjaid väljaspool Eestit ehk rakendus oleks mõnes maailmas enamlevinud keeles. Lihtne arvutus 3 eurot maksva rakenduse puhul ütleb, et pärast Apple’i tasu ja maksude mahaarvutamist oleks vaja igas kuus müüa paartuhat rakenduse allalaadimist, et see arendajale leiva lauale tooks ja lubaks vaid sellele keskenduda.

Labl areneb aga vaikselt edasi. Lisandub uusi funktsioone ja võimalusi. Margus Hollandi arvates võiks sarnase lähenemisega teha teisigi arendavaid mänge, näiteks keemia ja matemaatika vallas. Et praegu on tegemist suuresti tema enda projektiga, aitaks kindlasti kaasa kui sisuloojaid oleks rohkem, nii saaks ka sisu pedagoogilisest vaatenurgast täpsemaks.