Kuidas valida enda perre uus sõber?
Lemmiklooma võtmist tuleb kaaluda pikalt ning sealjuures läbi mõelda oma järgneva kümne aasta eeldatavad elukäigud.
Soovitan enne looma võtmist küsida endalt ja perekonnalt järgnevaid küsimusi:
Mis saab siis kui kolin teise linna või riiki? Kas lemmik tuleb kaasa või on talle pakkuda turvaline kodu?
Kui palju mul on aega lemmikuga tegeleda? Nagu kõik lemmikloomaomanikud teavad, siis kui koeral on igav, võib ta hakata lolluseid tegema.
Kas ma tahan füüsiliselt aktiivset koera või rahulikku hinge, kes oleks pigem seltsiline?
Kas koer peaks olema suur või väike? Iga kutsikas kasvab ükskord suuremaks, kuid kui suurt sõpra ma enda ellu tahan?
Kus koer elama hakkab? Kas temast saab toa- või õuekoer?
Ega pereliikmetel pole allergiat? Kui on, siis millist tõugu koerad jäävad valikusse?
Lemmikloom vajab aega ka koolitamise näol ning osad tõud vajavad ajutreeningut rohkem kui teised. Kui palju ma tahan ja saan oma aega selle pühendada?
Erinevatel tõugudel on erinevad päritavad haigused. Vastavalt koera tõule, suurusele ja päritavatele haigustele on ka koera keskmine eluiga erinev. Kui vanaks soovin, et minu lemmik elaks?
Kas võtta emane või isane koer?
Kui palju olen ma valmis oma lemmiku peale igakuiselt kulutama? Kulud koerale ei piirdu vaid koera ostmise ja toiduga: temaga peab käima regulaarselt arstikontrollis, tal võib olla mõni allergia või tekkida ootamatu terviserike.
Kas anda kodu varjupaigas olevale koerale või võtta endale kutsikas?
Vanematel inimestel pole tavaliselt pigem jaksu tegeleda kutsikaga. Kutsikas on energiline ja tahab rohkem tähelepanu kui täiskasvanud koerad. Varjupaigas oma elu keerdkäikude tõttu olevad koerad on tänulikud, kui neile pakutakse kodu ja tihtipeale on mõistlik võtta endale koer hoopis sealt. Miks mitte pakkuda kodu koerale, kes on oma kutsika krutskid mujal ära teinud ja nüüd hindab täis kõhtu, silitust ja jalutuskäiku värskes õhus?
Kutsikas seevastu tahab tähelepanu ja koolitamist. Tema majja tulekuga tuleb paratamatult arvestada, et osad kalliks saanud esemed hävinevad kui hambad sügelema hakkavad. Küsimus on kas selles kui kaua kutsikas peab päeval aega üksi veetma ja kui palju on omanikel temaga aega tegeleda, et kahjud oleks minimaalsed.
Meie majas on hetkel kolmas saksa lambakoer ja väike karvane tegelane saab olema sama tõugu. Miks tegime just sellise valiku?
Kaalusime ka teisi tõuge, kuid meie valik osutuks taaskord sakslase kasuks. Meil on selle tõuga kogemusi ning me teame nende iseloomu, kuidas neid koolitada ning millised terviseprobleemid just selle tõu puhul levinud on. Tänu sellele oskame jälgida nende arengut ja näha probleeme ette. Tegemist on targa tõukoeraga, kes tahab liikumist ja tegelemist ning koolitamist. Kuna oleme kõigi koertega käinud ka trennis, siis teame kuidas neid koolitada.
Saksa lambakoer valvab vajadusel maja ja oma pereliikmeid. Enda arvates on nad muidugi pisikesed sülekoerad, kes tahavad palju lähedust ja hellust.
Sakslane on suur laste sõber: nendega saab mööda hoovi joosta, palli mängida ja jagada mänguasju.
Pildil: Saksa lambakoerad (Foto: Marit Linke)
Meie võtame seekord isase koera. See ei tähenda seda, et me hakkaksime kutsikaid planeerima. Eelmine sakslaste paar oli meil samamoodi isane ja emane koer ja ei tulnud ühtegi pesakonda, sest me ei soovinud seda. Erinevat sugu koerte võtmisel peab arvestama ka sellega, et emase jooksuajal tuleb koeri lahus hoida. Meil käisid nad erinevatel aegadel õues ja öösel olid samuti eraldatud.
Mina pole ka seekord paneerinud kutsikaid. Valisime isase koera seetõttu, et meie emane valvur on väikest kasvu ja pehmema loomuga. Soovime koju valvurit ja emasele kõrvale alfaisast.