Kuidas tööelus olla oma vaimse tervise juht

Igapäevase tööelu lahutamatud osad on mõtted ja teod, mida me veame pagasina kaasas tööle ja koju. Need mõjutavad, kuidas tuleme toime ülesannetega oma ametis ja millised on meie suhted kolleegide või kodustega. Kuidas olla tööelus targem vaimse tervise juht ning milles küsida tuge tööandjalt?

Oktoober pöörab Eestis võimendatud tähelepanu vaimsele tervisele. Selle puhul võiks igaüks võtta aja ja mõelda, kuidas saaksime olla paremad enese heaolu eest vastutajad, ühes sellega ka paremad kolleegid, pereliikmed ja kaaslased. Ennekõike algabki tasakaal inimesest endast, juhid ja kolleegid saavad anda panuse toetamise ja märkamise näol.

Mida mina kui töötaja saan ära teha?

• Baasvajadused kontrolli alla. Üks esmaseid kohustusi on üle vaadata toitumine, unehügieen ja liikumine. Kui näpistame järjepidevalt aega une arvelt või kärbime liikumisvajaduse miinimumini, hakkavad need tegurid üsna pea mõjutama nii töö- kui ka isikliku elu kvaliteeti. See ei tähenda ilmtingimata, et igaüks peaks kuuluma 10 000 sammu klubisse. Samas on mõistlik läbi mõelda, kuidas me igapäevaselt oma liikumisvajaduse tassi ära täidame. Vaata kriitilise pilguga üle need aspektid üle ja tee vajadusel restart.
• Juhi teadlikumalt oma mõtteid. Samamoodi saab ise teadlikult proovida reguleerida, kui palju töömõtteid viime koju, milliseid isiklikke teemasid võtame töökeskkonda kaasa. Perekondlik õhtusöök jäägu perejutuajamiste päralt, mitte mõttes järgmise päeva töökohustuste kalkuleerimisele. Võime ja tahe end ühes või teises keskkonnas ja olukorras uuele lainele lülitada on harjutamist väärt. See on otsustamise küsimus ja kokkulepe iseendaga.
• Ole iseenda „politseinik“. Aina levinum paindlik töökorraldus annab suurema vabaduse otsustada, kuidas ja kus töötada. Ent sellega kaasneb oskus ja kohustus aega planeerida ning oma motivatsiooni juhtida, et tööasjad saaks tehtud, aga ka puhkeaeg ei kannataks. Piltlikult öeldes tuleb omandada võime õigel ajal gaasi või pidurit vajutada. Nii nagu ei saa kellegi eest piisavalt unetunde garanteerida või jalutusringile minna, ei saa ka keegi teine sinu töötegemise harjumuste üle otsustada. Seega peame olema heas mõttes iseenda politseinikud – end distsiplineerima ja elus korda hoidma, et kaalukausil mitte liigselt ühele või teisele poole kalduda. See kehtib absoluutselt igas ametis tippjuhtideni välja.

Mida oodata ja küsida tööandjalt?

• Julge abi küsida, päriselt. Kuigi me saame ise enda heaolu jaoks väga palju ära teha, ei tähenda see, et abi küsimine tööl on tabu või nõrkus. Vastupidi! Näiteks oleme Elisas juurutanud praktikat, et inimesed julgeksid ükskõik millise teemaga alati pöörduda oma juhi poole, kartmata saada kriitika osaliseks või mures üksi jääda. See on avatud ja sõbraliku sisekliima aluseks. Kui mingil põhjusel ei ole juhiga head ja usaldusväärset suhet, proovi leida teine tugiisik, kelle poole pöörduda. Tavaliselt on selleks personalispetsialistid, -konsultandid, kes on sõltuvalt organisatsioonist ka isikud, kellega inimene esimesena tööle tulles kohtub. Võib olla on esmakontaktiks aga hoopis mõni toetav kolleeg või töökeskkonna spetsialist.
• Anna tagasisidet, kuidas organisatsioon vaimset heaolu toetada saaks. Iga organisatsioon on oma inimeste nägu. Juhid võivad arvata ja eeldada, mida nende töötajad neilt ootavad, kuid tõsi on, et kõige paremini teavad seda inimesed ise. Näiteks oleme oma organisatsioonis töötajatele mõeldud tugiteenused üles ehitanud just inimestelt tulnud sisendi põhjal. Olgu selleks siis vaimset tervist puudutavad infoloengud, enese ja ajajuhtimise koolitused, psühholoogi, coach’i või muu spetsialisti tugi jne. Me ei oskaks neid pakkuda, kui töötajad pühendumusuuringutes või arenguvestlustel poleks oma soove avanud. Ettevõtteti ja kitsamalt isegi meeskonniti on vajadused väga erinevad, kuid pelgalt kõhutunde pealt võivad ootused ja tegelikkus kauge kaarega üksteisest mööda käia.

Sel aastal on vaimse tervise kuu hüüdlause „Olen sulle olemas“. Laiendades seda mõtet töökeskkonda, siis saame olla paremad kolleegid ja juhid, kui vaatame üle enda heaolu puudutavad tegurid, samas julgeme teha häält, abi ja tuge otsida ning teame, et meid märgatakse. Organisatsioonikultuurid on loomulikult väga omanäolised, kuid iga töötajat väärtustav tööandja peab olema huvitatud sellest, et tema inimesed tunnevad end hästi ning oskavad ise ja vajadusel abi küsides enda heaolu parandada.