Kuidas sadade tööle kandideerijate seas silma paista?

Tööturg on sel sügisel tööotsijate jaoks väljakutseline. Statistika järgi on tööpakkumiste arv langustrendis ja ühele kohale konkureerib suurem hulk inimesi kui aasta tagasi samal ajal. Millised on n-ö punased lipud CVs, kas roosisülemiga foto elulookirjelduse juures annab värbaja silmis plusspunkte ja kuidas sadade kandidaatide seast silma jääda.

„Mõistetavalt on tööle kandideerimine inimeste jaoks energiat ja aega nõudev protsess, mistõttu on oluline läbi mõelda, kuidas sadadest teistest sama ametikohta ihaldavatest kandidaatidest eristuda. Samas joonistuvad aasta-aastalt välja sarnased vead, mida CVde või motivatsioonikirjade juures tehakse ning mis võivad kokkuvõttes õiged inimesed õigetest ametikohtadest ilma jätta,“ ütleb Elisa talendijuht Keishy Margus. Ta toob allpool välja millised on levinumad eksimused ja kuidas neid vältida.

• Universaalse mass-CVga läbi ei löö
  Jätkuvalt on väga sagedane, et inimesed saadavad erinevatele töökohadele kandideerimiseks n-ö masspostitusena sama CV. Tegelikkuses on ülioluline vaadata oma CV üle ja veenduda, et selles on kirjas  aja- ja asjakohane konkreetset positsiooni ja sellele seatud ootusi puudutav info. Oleme näiteks näinud, et inimene kandideerib meile sama elulookirjeldusega korraga 4-6 ametisse. Sellisel juhul võib tööandjal põhjendatult tekkida küsimus, et millist tööd inimene tegelikult teha sooviks, kas ta on töökuulutustega üldse põhjalikult tutvunud ja mõistab, kuhu ta kandideerib.
• Vähem on rohkem!
  Mida tihedam on konkurents ühele kohale, seda vähem jääb tööandjal aega kandidaatide saadetud infoga detailseks tutvumiseks. Keskmiselt pühendab värbaja näiteks 400 elulookirjelduse läbitöötamisel ühele CVle 10 sekundit. Ehk tähelepanu köitmiseks on loetud hetked, mitte viis minutit. Hea tava järgi võiks CV ära mahtuda A4 leheküljele, kuid sageli kohtab tohutult pikki dokumente, kus on lehekülgede kaupa palju ebaolulist infot. Seega jäta elulookirjeldusest  välja isikukood, perekonnaseis, laste arv või lemmikvärv jms. Pole mõtet lisada, kus põhi- või keskkoolis käisid, kui see just ei loo konkreetse ametikoha jaoks eelist. Sama põhimõte kehtib ka motivatsioonikirjadele. Hea kaaskiri on maksimaalselt pool lehekülge pikk ja toob välja olulise ja asjasse puutuva. Less is more!

• Kirjavigadest pungil tekstid rikuvad esmamulje
  Jätkuvalt kohtab CVdes palju kirja- ja hooletusvigu, mis mõjutavad esmamuljet. Mõne üksiku trükivea pealt võib silma kinni pildistada, kuid kui tekst kubiseb apsakatest, hakkab see paratamatult mõjutama kandidaadist joonistuvat pilti. Eriti oluline on see ametikohtade puhul, mis eeldavad head kirjakeelt, olgu selleks näiteks müügitöö või klienditeenindus.

  Värbaja jaoks on punane lipp ka see, kui CV uputab kirjavigadest, aga motivatsioonikiri on kirjutatud laitmatus eesti keeles. See annab aimu, et üks neist on koostatud ChatGPT abil. Sel juhul tee ka CV tehisintellekti abil korda.

• Meeldejääv foto ei pruugi tagada unistuste tööd
  Enne, kui asud elulookirjelduse juurde pilti valima, mõtle kas selle lisamine on üldse vajalik ja milline foto on sobilik. Olen aegade jooksul näinud kõikvõimalikke lähenemisi: bikiinifitnessi piltidest, roosisülemitega meesterahvaste või palja ülakehaga kandidaatide fotodeni. Jah, kahtlemata need eristuvad ja jäävad igaveseks meelde, kuid ametikohta need ei garanteeri. Täna saab juba kodustes oludes ja nutitelefoniga teha kvaliteetseid fotosid. Leia lihtsalt sobiv taust ja tee endast portree.
• Julge tagasisidet küsida!
  Liiga tihti kuuleb inimestelt, et potentsiaalne tööandja jätab nad kandideerimise käigus infosulgu. Mõistetavalt on see frustreeriv. Tagasiside andmine ja inimese kursis hoidmine on tegelikult vähim, mida võimalik tulevane tööandja saab teha. See näitab hoolivust ja läheb inimestele korda – nii peegeldavad ka meie enda küsitlused, mida viime läbi kõigi Elisasse töölesoovijate seas, kellega oleme kohtunud. Kui aga tööandjalt ei tule vastukaja, on igati sobiv ise huvi üles näidata. Helista või kirjuta ja uuri, kui kaugele kandideerimisprotsess on jõudnud ning millal on tulemusi oodata.
• Kasuta „õlekõrsi“!
  Ajal, kui kandideerimisaktiivsus on kõrge, ei maksa kohe meelt heita, kui esimestel kordadel soovitud tööga ei näkka. Ka kümme ja kakskümmend ei-d on üsna tavapärane, kuna konkurentsisõel osadele ametikohtadele ongi väga tihe. Samas on alati sobilik küsida nõu mõne asjatundja käest või lasta kellelgi oma kandideerimismaterjalid üle vaadata. Selleks on erinevad karjäärikeskused, abi võib saada Töötukassa pakutavatest teenustest või küsida julgesti nõu mõnelt värbajalt. Ära pelga, nad on alati abivalmis ja avatud. Kellele ei meeldiks jagada kogemusi südamelähedases valdkonnas, milles nad päevast päeva tegutsevad! Seega kasuta ära kõik õlekõrred, mis võimalik, et oma CV ja motivatsioonikiri paremaks muuta ja seeläbi endale kandideerimisprotsessis tugevam konkurentsieelis luua.