Kuidas panna generatsioonid tiimitöös põrkumise asemel tõmbuma?

Edukamad on need tiimid, kus arutatakse üksteise ootuste üle, seda eriti meeskondades, kus töötavad õlg õla kõrval erinevas vanuses inimesed. Enne, kui eeldada teistelt kohanemist, peaks olema valmis ise kolleegide ootustele vastu tulema.

Töötatud aastate arv eluea jooksul kasvab ning üha kõrgemas vanuses inimesed osalevad aktiivselt tööturul. Samal ajal tahavad ka paljud noored varakult töökogemusi omandada. Nii kohtab meeskondades aina mitmekülgsemaid kooslusi. Nad elavad sisuliselt erinevates maailmades, räägivad eale iseäralikku slängi ja eelistavad suhelda enda jaoks koduseks saanud kanalites. Kuskil selle keskel võiks sündida edukas koostöö. Ühest küljest on juhi ülesanne luua õhkkond, kus kõigil on hea oma tööd teha, kuid tiimitöö nõuab panust igalt liikmelt. On kolm olulist kuldreeglit, mida igaüks võiks selle puhul jälgida.

Juhi ootuseid
Üks esmaseid põhimõtteid on algusest peale läbiräägitud ootused töö tegemise viisidele. Mida laiem ja n-ö kirjumate kogemustega on tiim, seda määravamaks see osutub. Oleks naiivne arvata, et teame, kuidas keegi teine töötab või millist koostöövormi eelistab. Seetõttu tuleks üheskoos maha istuda ja arutada, mis kellelegi sobib ja vastuvõetav on. See välistab arusaamatused, möödarääkimised ja aitab mõista, kes millist tuge vajab. Näiteks juba ülesande püstitusele ja eesmärkide saavutamisele võib ühe meeskonna sees olla mitu lähenemist. Oletame, et ülesandeks on järgneva x kuu jooksul müüa y toodet või lansseerida uus värbamiskampaania maandumisleht. Kui mõni vanem kolleeg küsib selle peale, kuidas me tegutsema asume, siis noorem generatsioon ootab põhjalikumat selgitust, miks me seda teeme. Sellest tulenevalt on tugi ja ootused koostööle individuaalsed.

Ole valmis kolleegi kingadesse astuma
Selgete ootuste kommunikatsioon tiimis ei tähenda aga tingimata, et kõik teised oma tegevuse sinu järgi kohandavad. Iga meeskonnaliige peab olema valmis kõigepealt ise kohanema, enne kui eeldab seda teistelt. See puudutab kõikvõimalikke elulisi igapäevatöö tegevusi, alustades sellest, milliseid kanaleid või platvorme keegi otsinguks kasutab või missuguseid suhtluskanaleid eelistab.

Näiteks ei ole mõtet tööd alustavat noort kolleegi saata ettevõtte siseveebi uue töötaja materjale lugema. Tõenäoliselt on selline formaat tema jaoks surmigav ja huvi kaob esimesel minutil. Seda ei saa hukka mõista, kuna noorema generatsiooni infotarbimise harjumused ongi teistsugused. Seega esmalt proovi mõelda end selle noore kingadesse ja leia muu võimalus, kuidas organisatsiooni kodukord jm juhised temani viia.

Ka ei ole mõistlik vanema kolleegiga vahetada kilomeetripikkuseid e-kirju, kui on näha, et see pole talle meelepäraseim suhtlusvorm. Ilmselt lahendaks telefonikõne arutelu kordades kiiremini ning välistaks emma-kumma kirjutaja peas asjatud küsimused teemal: „mis ta küll selle sõna, koma või hüüumärgiga mõtles?“. Sellises olukorras on mõistlikum võtta telefonitoru ja rääkida asjad selgeks, kuigi see võib mõnele noorele tunduda ületamatu hirmuna.

Sarnaseid näiteid võib tuua elust enesest sadu, kuid kõigi nende ühine näitaja on, et asjad, mis võivad tunduda väikeste detailidena, mõjutavad olulisel määral meeskonna dünaamikat ja igapäevast toimimist. Samas kui vastutulelikkus ja mõtlen-nagu-kolleeg suhtumine võib paljudes olukordades päästa päeva.

Alati on kolleegilt midagi õppida
Kolmandaks võiks koostööle läheneda mõtteviisiga, et absoluutselt igalt tiimiliikmelt on midagi üle võtta ja õppida. Siiski võib jätkuvalt veel osades tööperedes kohata vananenud mõtteviisi: mida vanem, seda targem. Sellist ütlemist kuuleb valdavalt just keskealistelt kolleegidelt endalt.

Õnneks on tasapisi selline mõtlemine jäämas ajalukku. Esmalt juba seetõttu, et väärtustatakse elukestvat õpet ning õppimise ja kogemuste omandamise viiside hulk on aastatega plahvatuslikult kasvanud. Sul võib olla mitu kõrgharidust, kuid sa ei pruugi olla kõige vanem inimene ruumis. Võib olla oled aga läbi reisinud pool maailma, töötanud eri kultuuriga organisatsioonides. Keegi su kolleegidest on aga teinud karjääris kannapöörde ja alustanud kuldses keskeas uues valdkonnas, olles samal ajal värskes ametis veel üsna „noor“. Igast sellisest kogemusest on midagi tiimile juurde anda või ise kolleegina õppida. Mida avatuma mõtteviisiga ja vastuvõtlikum olla, seda kergem on koostööd toetada ja soodustada.  

Niisiis pole tiimitöös kunagi vaid musta ja valget, ööd või päeva ning iganenud stereotüübid tasub jätta kõrvale. Mida eriilmelisem ja kirjum on meeskond, seda rohkem on üksteiselt midagi kõrva taha panna, ent omakorda vajab selline koostöövorm tugevat empaatia- ja kohanemisvõimet – rohkem mõtle-nagu-kolleeg suhtumist.

Kaija Teemägi, Elisa personaliüksuse juht