Kuidas juhtida töötajate loovust?

Meist keegi ei suuda 24/7 pilduda maailma kõige loomingulisemad ideid või teha parimaid otsuseid. Kuidas juhina tiimi loovust soodustada, et meeskond seeläbi tulemuslikumalt koos töötama panna?

Sisuliselt ei ole ühtegi tööd, mis teatud määral loovat lähenemist ei eeldaks. Veelgi enam, loovus on Maailma Majandusfoorumi hinnangul selle sajandi olulisemate oskuste nimekirja esimeste seas. Lisaks selgus IBMi uuringust, mis viidi läbi 1500 juhi seas, et tegevjuhtide hinnangul on just eelnimetatu üks olulisemaid märksõnu juhtimises. Julgen väita, et ka tiimitöös – liigselt raamidesse surumata ja sama rada vältivad ideed aitavad leida uuenduslikke lahendusi, soodustavad eksperimenteerimist ja innovatsiooni teket.

Aga juhtide juurde tagasi tulles – just juht saab ja peakski selle nimel paljutki ära tegema, et loominguline mõtlemine tiimis säiliks. Seda on võimalik teha mitmel viisil ja siin on minu kogemusel mõned olulisemad:

• Kujunda keskkond, kus pole võrdsematest võrdsemaid arvamusi

Loovuse soodustamise puhul on avatus ja arvamustevabadus üks olulisemaid punkte, millele tähelepanu pöörata. Mõelgem end mõnda töösituatsiooni, kus peab päevast päeva töötama, taustaks negatiivsed torked, tagasisidenappus või ideede materdamine. Kui lennukate mõtetega saavad inimesed sellises keskkonnas olla? Pigem ei saa. Loovus algab sealt, kus töötajad saavad end tunda turvaliselt – see tähendab, et neil on võimalus end tiimikoosolekutel vabalt väljendada, on lubatud oma ideedega välja tulla, muret tundmata, et nende mõtteid „maha kriipsutataks“.  

Pean tõdema, et olen isegi olnud olukorras, kus mul ei olnud südikust kohtumisel oma ideed välja käia, hoolimata sellest, et teadsin sobivat lahendust. Kipume olema iseenese suurimad kriitikud ja seame oma mõtete asjakohasuse kahtluse alla, sageli asjatult. Nagu ka tol korral. Seetõttu tean omast kogemusest, kui oluline roll on ka juhina olla julgustaja. Tiimiliidri otseses võimuses on see, milline on tema enda suhtumine kolleegidesse ja kuidas see soodustab ideede sündi. Aga ka see, milline on tiimidünaamika ühes kokkulepete ja suhtluspõhimõtetega, mis kõigile kehtivad ja mida austatakse.

• Julgusta puhkama – hoogusta loovust

Loovus vajab puhanud vaimu. Kui pikalt nonstop töötada, hakkab paratamatult teatud hetkel produktiivsuse tase langema. Ülesanded võtavad kauem aega, kuni selleni, et lõpuks pole enam tunnet, et paberile pandud ideed või koosolekul välja öeldud mõtted endale väga kreatiivsed paistavad. See võib väljenduda lühiajalises tulemuslikkuse languses, päädides lõpuks pikaajaliste eesmärkide täitmata jäämisega. Seetõttu peab olema juhi selge huvi see, et ta inimesed saaksid puhata.

Ühest küljest on oluline, et töö ja eraelu oleks tasakaalus ehk füüsis ja mõttevaim oleks järjepidevalt puhanud. Ent sama oluline on ka märgata ja võimaldada tiimiliikmetele pikemat puhkust. Ka siis, kui inimene ise tunneb või väidab, et pole väsinud või on veendunud, et tal pole võimalust puhkust võtta. Ka siis, kui tundub, et suure töökoormuse või olulise tööprojekti tõttu on tiimis töökäte nappus. Mis siis ikka – pingutame edasi, puhkame hiljem! Alati on erandeid, aga üldjuhul ei too selline lähenemine pikaajaliselt tulu ning juhil tuleb leida muud võimalused, et töötajad saaksid siiski hinge tõmmata.

• Rohkem vabadust, rohkem vastutust 

Loovus lööb lõkkele siis, kui tiimiliikmetel on vabadus ja vastutus oma töödes kaasa rääkida. Praktikast tähendab see – ja meie ettevõtte kogemus näitab – , et kui usaldada oma tiimi ja anda neile autonoomia projektide juhtimisel või oma töölõikude korraldamisel, hakkab nende mõttetöö täiesti uuel tasemel tööle. See suurendab motiveeritust ja julgustab võtma initsiatiivi. On oluliselt lihtsam tulla välja mõne lahendusega, kui sa oled teema enese jaoks n-ö lõpuni ära ostnud. Kui aga juht käskis, jääb vabadust vähemaks ja langeb motivatsioon vastutada, loovast tegutsemisest rääkimata.

• Soodusta igapäevaselt (ootamatuid) võimalusi loovam olla

Lõpetuseks veel üks oluline nüanss, mida tiimijuhtimise kogemus õpetanud on: pole mõtet loovust pidevalt forsseerida. Keegi ei suudagi 24/7 olla oma loomingulisuse tipus või lennutada igal kohtumisel õhku parimaid ideid, olla n-ö stardivalmis. Tihti tulevadki geniaalsemad mõttevälgatused juhuslikult ja ootamatutes olukordades. Seega tasub kaaluda, kas on mõistlik järjekordsele koosolekule panna pealkirjaks „ajurünnak“, „genereerime ideid“ või mõni muu sarnane sõnapaar, kuhu on sisse kirjutatud mõtteviis, et tuleme kokku ja oleme nüüd kõik hästi loovad.

 
Selle asemel loo juhina hoopis olukordi, mis võimaldavad uute inimestega kohtumist. Näiteks kutsu tiimiüritusele rääkima inimene alalt, millega pole tiimil mingitki kokkupuudet või julgusta kord kuus meeskonnaliikmeid lõunatama kolleegiga, kellega nad igapäevaselt ei suhtle. Sellised ootamatud seigad, tavapärastest raamidest väljas vestlused või teistsugused kogemused toovad tiimi uusi mõtteid ja ideid ning soodustavad koostööd. 

Marika Raiski, Elisa suhtekorraldusjuht