(Küber)turvaliselt COVID-19 vastu

2020. aasta märtsis kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon välja pandeemia. Kuigi enamus maailmast sattus sellega seotud kaose keskele, siis tekkis suur hulk inimesi, kelle tegevustele andis selline kaos ainult väga suurel määral hoogu juurde. Me oleme selles pandeemias elanud nüüdseks varsti 2 aastat ja võiks ju arvata, et kõik on sellest tänaseks väsinud. Kahjuks aga näitab statistika, et küberkurjategijad saavad globaalsest pandeemiast ainult hoogu juurde.

Samal kuul, kui kuulutati välja pandeemia, tuvastas küberturvalisuse firma Bolster 203 pahaloomulist veebilehte ning 33 uut domeeni registreerimist, mis olid seotud COVIDiga. Arvestades, et pandeemia alles kogus hoogu, siis oli seda liiga palju. Sama aasta teise kvartali lõpuks oli selleks numbriks aga vastavalt 34 000 ning 143 000!

Universaalne ravim

Nii pea, kui vaktsiinid hakkasid laiemalt turule jõudma, tegid ühiseid jõupingutusi ka petised. Kui näiteks Moderna ja Pfizer tegid suuri edusamme vaktsiinide arendamisel, siis edu tabas ka petiseid. Moderna sai 2020. aasta augustis USA valitsusega kokkuleppele ning alustas  läbirääkimisi teiste riikidega, selle tulemusena enam kui kahekordistus augustist septembrini võltside Moderna nimega domeenide registreerimine. Kuid nii, nagu ei ole universaalset ravimit koroona vastu, ei ole olemas ka ideaalset ravimit pahaloomuliste veebilehtede vastu. Olemas on viisid ennetamiseks ja leevendamiseks.

Vaktsineeri end küberpetiste vastu

Kokku avastas Bolster 2020. aastal üle 60 000 registreeritud domeeni ja üle 244 000 pahaloomulise veebilehe, mis olid seotud COVIDiga. Tõenäoliselt on selliste uute domeenide loomine hoogu maha võtnud, kuid pandeemia ilmestab oluliselt küberkurjategijate käitumismustrit – nad käivad ajaga kaasas ning püüavad inimesi õnge kõige aktuaalsemate teemadega. Selleks, et mitte sattuda konksu otsa, tasub jälgida, missuguseid veebilehti avada ja missugused jätta avamata. Kui on vaja avada, siis veendu, et pealtnäha korraliku lehe taga ei peituks petiseid või pahavara. Selleks on 3 lihtsat nippi:

1. Klikkides linkidele, mine hiirega enne selle peale, et näha, kuhu see aadress viib.



2. Nagu ka ülemisel pildil näha, siis veendu, et aadress ei näeks kahtlane välja. Petised kasutavad tihtipeale tuntud firmade muundatud nimesid, näiteks „facebookhelpxx.com.“
3. Veendu, et su ühendus veebilehega on turvaline. Kindlasti peaks legitiimsel lehel olema turvaline sertifikaat ja selle märkeks on veebilehe aadressi ees alati luku märk:



Isiklikke andmeid tasuks sisestada ainult kohtades, mida sa tead, et sa saad usaldada ja veendu, et sinu lähedased teeksid sama. Niimoodi kaitsed ennast ja teisi!

Kuid on ka lihtsam moodus veenduda veebilehe ohutuses:

4. Elisa Netivalvur – Netivalvur annab märku, kui sa liigud pahaloomulisele lehele. Sul on võimalus alati jätkata, kuid vähemalt oled sa ohust teadlik.

Nii nagu kõige muuga, ei kaitse sind Netivalvur kõige halva eest, kuid see kindlasti ennetab ja leevendab. Tutvu Elisa Netivalvuriga www.elisa.ee/netivalvur !

Mairo Veeroja

Elisa infoturbe spetsialist