Kontorisse edasi, mitte tagasi
Mis on 5 asja, mida Sina eelmisel nädalal oma töös saavutasid? Ei oleks iial arvanud, et sellele küsimusele tekib 2025. aasta veebruaris globaalselt negatiivne alatoon. Aga nii, nagu iga hea tööriistaga oskamatult ringi käies, on võimalik samaaegselt teha nii kurja kui ka luua kasu, saab analoogselt ringi käia ka selle igati edasiviiva mõttemustriga.
Olemuslikult maadlevad Elon Musk ja president Donald Trump ju küsimusega, mis hiilib kõikide juhtide peades. Olgu, enamus meist ei kahtle, kas tema töötajad päriselt üldse eksisteerivad, kuid seda, kui produktiivsed nad parajasti on… me valdavalt ei tea. See on õudne mõte. Töötajad on tihti ettevõtte suurim kulu ning kui laos arvel olevat materjali (kaupa) saab inventeerida, mehaaniliste tootmisprotsesside efektiivsust välja arvutada, elektrikulu (vähemalt proovida) ennustada, siis inimtööjõu efektiivsuse arvutamine on paremal juhul hea arvamus ja kehvemal juhul tühi targutamine. Selle põhjuseks ei ole kehvad matemaatikaoskused või ignorantsus juhtimisteooriates – lihtsalt inimese sisse ei näe.
Ajastul, mil enamus lisandväärtust sünnib kusagil töötajate kahe kõrva vahel, on võimatu välja arvutada, kas tegelik potentsiaal on rakendatud või teevad kõik nii vähe, kui minimaalselt on vajalik. Finantsarvutused, mis sobivad filigraanselt industriaalajastu mõttemaailma, ei räägi enam kogu lugu aastatel, mil S&P500 firmade turuväärtusest suurema osa moodustavad „varad“, mida Excelis ei saa hallata (patendid, brändi väärtus, tarbijate emotsionaalne seotus ettevõttega, töötajate pühendumus ja loovus, ettevõtte võimekus kohaneda jne). Aktsiaturgudel kujundavad usku ettevõtte tulevikku aina tugevamalt lugude rääkimise võime ja nende usutavus, ja aina vähem mineviku ratsionaalsed suhtarvud. Majanduskasv ja loodav lisandväärtus sõltub meie võimekusest rakendada maksimaalselt inimeste vaimset potentsiaali ning mitte joonlaua või kaaluga mõõdetavast materjali kvaliteedist. Ehk lihtsamalt öeldes juhtimisoskusest.
See on üks paganama keeruline koht, kus olla. Läheneda saab siin meeleheitlikult minevikku klammerdudes – stiilis kõik (tagasi) kontorisse! Miks? No sest aastal 2018 (suvalise näitena) käisid meil kõik kontoris ja kõik oli justkui hästi! Kuid me ei ela enam aastas 2018…, meil ei ole enam seda maailma.
Inimeste loovuse ja pühendumuse vallandamisse ei ole mõistlik suhtuda nagu tõukoerte paaritamisse. Stiilis, et ajame nad piisavalt väikesesse aedikusse kokku ja küll nad lõpuks asja ajama hakkavad, sest “noh, loodus ju sunnib”. Mitte miski looduslik ei sunni inimese aju pingutama rohkem kui minimaalselt vajalik, et oleks (endal) mõnus ja hea olla. Inimese aju on sadade tuhandete aastate jooksul arenenud meisterlikuks optimeerijaks. Sunniviisiliselt kusagil koos olles toodetakse kahtlemata „midagi“ valmis, kuid väita, et see on parim, mis sellelt seltskonnalt on võimalik kätte saada, on naiivne ja lapsik.
Leidub ka neid, kes leiavad, et 2020. aastal alguse saanud 180-kraadine kannapööre, on uus ideaalne töökorraldus. Igaüks indiviidina oma “urus”, täpselt sellise töötempo ja -graafikuga, mis neile kõige paremini sobib. Tööandja ülesanne on ette anda eesmärk, kuhu on vaja jõuda ning seejärel igaüks ise vaatab, kuidas sinna jõuab. Kahtlemata on töölõike, mis täpselt sellisel viisil ka kõige produktiivsemalt täidetud saavad, aga üldjuhul ei suuda ükski töötaja üksi luua kliendile (omanikule/ühiskonnale) tegelikku lisandväärtust. See sünnib ikkagi siis, kui inimesed omavahel efektiivselt koostööd teevad nii, et 1+1 = rohkem kui 3. Just see ongi see kõige keerulisem koht.
Kui suurema osa lisandväärtusest loovad pühendunud ja loovalt mõtlevad töötajad kollektiivselt, seisab juhtide ees omakorda kaks ülesannet. Esiteks mõtestada lahti, mis on iga indiviidi (töötaja) kahe kõrva vahel olev potentsiaal ning kuidas seda tööülesannete täitmisel maksimaalselt rakendada. Teiseks, kuidas need erinevad potentsiaalid omavahel nii kokku liita ja koos toimima panna, et sellest ka päriselt kasu(mlikkus) sünniks.
Aastal 2025 on juhtide ülesanne mõtestada lahti, milliste töölõikudega minu tiimi inimesed tegelikult lisandväärtust loovad, mil viisil neid ülesandeid oleks kõige mõistlikum täita ning millist (sh füüsilist) keskkonda nad selleks vajavad. Suure tõenäosusega on kõikide inimeste töös lõike, mis eeldavad iseseisvat ja keskendumist vajavat aega. Kas seda on parim saavutada kodus, kontoris spetsiaalselt selleks disainitud ruumis või looduses liikudes, sõltub tööst ja töötajast ning ei ole kindlasti universaalne valem kõigi jaoks.
Sama suure tõenäosusega on aga tööülesandeid, mis eeldavad arutelusid, oma ideede müümist, ausaid ja kirglikke väitlusi ning üksteise inspireerimist. Need on tegevused, mis vajavad samamoodi keskkonna tuge. Kontoris peab olema ruume, kus saab kahekesi mugavalt ja privaatselt vestelda, teha tiimiga ühiselt emotsionaalset ja lärmakat koostööd ning koguneda suurema seltskonnaga kuulama ja tagasisidestama mõne projekti tutvustust.
Seega, kui juhil on kaardistatud, millega tema tiim(iliikmed) tegelikult lisandväärtust loovad ning millist keskkonda nad selleks vajavad, saab hakata sõlmima kokkuleppeid, kes ja kuidas oma tööd teeb. Mitte ühegi indiviidi personaalsed huvid ja vajadused ei tohiks olla takistuseks kollektiivsele edukusele. Samas ei tohi ka ükski tiimiliige ennast lõputult ühise eesmärgi nimel ohvriks tuua. Ka see on juhi ülesanne – ausalt tunnistada, kui mõne inimese jaoks efektiivseim töötamise viis ei ole sobilik just sellesse tiimi ning selle tiimi töökorraldusega. Isegi kui tegemist on pealtnäha „asendamatu kangelasega“. Õnnetu kangelase pidev äng sobib küll kaasaegsesse teleseriaali, ent mitte produktiivsust jahtivasse tiimi.
Seega enne, kui räägime sellest, kuidas inimesi kontorisse tagasi kutsuda, alustame pigem sellest, millised on need 5 asja, mida just Sina juhina ootad, et su tiim järgmisel nädalal tehtud saaks. Sõnasta need oma tiimile, aruta koos nendega läbi, mil viisil oleks seda kõige mõistlikum teha, sõlmi kokkulepped, kus ja kuidas (sh kas koos või eraldi, kodudes, kontoris või pargipingil) ning seejärel võta endale see roll, et kohustad oma tiimi siis ka õnnestuma!
Mailiis Ploomann, Elisa juhatuse liige ja erakliendiüksuse juht