Kolm juhtimismõtet, mida 2026. aastasse kaasa võtta
Aasta vahetumine ei muuda ainult numbrit kalendris, vaid annab võimaluse vaadata tagasi: mis juhtimisvõtetest töötas ja millised kogemused tasub kaasa võtta.
Järgnevalt toon välja kolm juhtimismõtet, mis minu hinnangul aitavad tööelus paremini orienteeruda ka käesoleval aastal.
Juht kui AI pidur või vedur?
Täna ei arutle me enam selle üle, kas tehisintellekt on tulnud, et jääda. Peamine küsimus seisneb hoopis selles, kuidas seda targalt tööelus kasutada. Siinkohal tooksin juurde veel ühe olulise nüansi: kuidas juhid oma suhtumise ja tegevusega toetavad seda, et tehisintellektist oleks inimeste töös päriselt kasu. Kas juhid võivad ühel hetkel osutuda hoopis suurimaks piduriks, mis pikas plaanis hakkab organisatsiooni edu kokku kuivatama ning vähendab töötajate konkurentsivõimet tööturul?
Näiteks tõi hiljutine OSKA uuring välja, et AI kasutamine mõjutab oluliselt vajalikke tööoskusi. Tehnoloogia pole enam IT privileeg, vaid laiemalt kasutatav töövahend, mis muudab töökorraldust ja töö sisu, nõudes teadlikku juhtimist ja organisatsiooni õpivalmidust. Toon siia oma kogemusest näite. Viisime 2025. aastal Elisas ellu ettevõtteülese tehisintellekti arenguprogrammi, mille eesmärk oli anda kõigile töötajatele praktilised AI-oskused. Tagasiside ja kasutusstatistika näitavad, et AI on saanud loomulikuks osaks töörutiinist ning enesekindlus tehisintellekti kasutamisel on märkimisväärselt kasvanud. Tehisaru abi kasutatakse erinevate analüüside koostamisel, sisuloomes, kliendisuhtluses aga ka üha keerukamates töölõikudes.
Hübriidtöö vajab tarka juhti
Inimesi köidab jätkuvalt paindlikkus oma töökorraldamisel: teha kaugtööd kodust, suvilast või kasvõi mererannast. Samas tajun juhina, et 2025. aasta näitas selgelt inimeste soovi aeg-ajalt kokku saada, silmast silma suhelda ja koos töötada. Pandeemia-aastad on jätnud endast maha märgatava suhtlusdefitsiidi. Samas kinnitab meie ettevõtte kogemus, et lähitöö (näiteks kontoris) toimib siiski kõige paremini vaid sel juhul, kui need kokku saanud inimesed tunnevad, et sellest oli neile tõesti kasu. Sünnib väärtus, mida distantsilt töötades poleks suutnud luua.
Sellele vaatamata näeme tõenäoliselt 2026. aastal mõningast jätkuvat äärmuslikku kontoriusku pööramist. Alles hiljuti teatas TikTok, et USA töötajad peavad alates septembrist olema kontoris viis päeva nädalas. Usun siiralt, et tasakaal on kuskil seal vahepeal, sest asukohast on olulisem see, kuidas ja kellega tööd targemalt tehakse. Sestap loodan, et juhid hakkavad rohkem mõtlema miks-küsimusele ja julgustan looma tiimi arutelusid, et tegelikult aru saada, mis töötab ja mis mitte.
Juht kui muutuste vedaja ja kohaneja
Ja kolmandaks: praeguses töökeskkonnas on muutused igapäevased – olgu võimendajaks uued tehnoloogiad, tööviisid, turu ootused, töötajate vajadused või maailmas toimuv. Juhtimise väljakutse ei seisne enam ainult muutuste elluviimises, vaid organisatsiooni valmisolekus pidevalt kohaneda, ilma et inimesed ja juht väsiksid või halvimal juhul keegi läbi põleks.
Valmisolek eeldab pidevat õppimist ka juhi tasandil. See hõlmab uute oskuste arendamist, tagasiside vastuvõtmist ja valmidust põimida oma töösse kaasaegseid juhtimispõhimõtteid. Minu hinnangul on väga keeruline praeguses tööelus juhtida töötajaid võtetega, mis ei täida enam nende ootuste tassi või kus juht hoolib vaid numbritest, mitte inimestest ega iseendast.
On iga juhi vaba valik, kuidas ta uut tööaastat tüürib. Ent kaasaegne juhtimismaailm taandub suuresti sellele, et juhid ise oleksid kohanemis- ja õppimisvõimelised, suutes sellega inspireerida ja kaasata oma tiimi, muutumata oma inimeste piduriks.
Marika Raiski, Elisa keskastmejuht ja juhtimis-coach