Liigu edasi põhisisu juurde
Elisa

Breadcrumb

Millises keskkonnas sa veebi kaudu TV-d saad vaadata, sõltub sellest, millise TV-teenuse kasutaja sa oled.
Uus Elisa ElamusLiitumised alates 10.08.2021Mine vaatama
Vanemad TV-teenusedLiitumised enne 10.08.2021Mine vaatama

Kogemuslugu: kuidas ka pärast kümmet aastat samas ettevõttes töötamist ennast motiveerituna hoida?

06.04.2022

Kogemuslugu: kuidas ka pärast kümmet aastat samas ettevõttes töötamist ennast motiveerituna hoida?

Igal eluetapil on “parim enne” kuupäev, misjärel hakkavad asjad igavaks muutuma, motivatsioon ja entusiasm raugeb ning näpud hakkavad sügelema millegi uue järele. Nii ka tööelus – keskmiselt püsib inimene ühel ametikohal veidi üle kolme aasta – mis tähendab, et pikemalt ühes ettevõttes püsimiseks peab tööspetsiifika suutma pakkuda midagi sellist, mis ei lase asjadel manduma hakata, kirjutab Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.

Ma olen tänaseks ühes ja samas ettevõttes töötanud kümme aastat, käimata vahepeal mujal ning liitudes oma esimese meeskonnaga juba kooli kõrvalt. See tähendab, et kogu mu professionaalne areng on toimunud ühes majas, samade inimestega ning laias plaanide samade eesmärkide saavutamise nimel. Sellest hoolimata ei ole töörõõm või motivatsioon kuskile kadunud, pigem vastupidi.

Mis on see, mis aitab ka pärast kümnendi möödumist igal hommikul heas tujus samast (virtuaalsest) uksest sisse astuda ning asjade kallale asuda? Mõistagi motiveerivad, innustavad ja hoiavad igat inimest erinevad asjad, kuid nii mõnedki lähtepunktid on universaalsed. Siin on neist neli.

Enda piire peab mõistma

Mida kogenumaks töötaja saab ning mida juhtivamaks muutub tema töö, seda kergem on tekkima asendamatuse tunne ning teiselt poolt hirm, et äkki hakatakse ajale jalgu jääma ning keegi avastab, et sind pole tegelikult enam vaja. Inimlikult on need emotsioonid mõistetavad, kuid sellegi poolest on need tihti asjatud. Paremate tulemuste ja rõõmsameelse tööelu asemel viivad sellised tunded ületöötamise, enda ribadeks tõmbamise ning ühel hetkel täieliku läbipõlemiseni.

Pikaajalise töörõõmu tagab oskus olla ratsionaalne ning võime ennast ja enda emotsioone juhtida. Keegi ei ole asendamatu ning tuleb mõista, et enda, oma meeskonna ja ettevõtte kui terviku heaolu nimel on oluline, et sa oleks olemas ka ülehomme, aasta pärast ning ka kaugemas tulevikus. Selle saavutamiseks on vaja võtta aeg-ajalt aeg maha, delegeerida ülesanded enda laualt teistele ning mõista, et pikaajalisuse aitab saavutada õige tasakaal. Kui sa läbi põled, siis tuleb sind asendada niikuinii – pigem tõmba punased jooned ise, kuniks kontroll on sinu käes. Mida kiiremini oma enda piire ja inimlikkust mõista, seda lihtsam on saavutada jätkusuutlikkus ning soovitud tulemused.

Võib kindel olla, et oluliselt rõõmsamalt läheb ka aastate pärast samast uksest sisse inimene, kelle elus on peale professionaalse vaate veel midagi, mis aitab vahepeal mõtted mujale viia. Olgu selleks pere, sport, hobid, kõrvalprojektid, mistahes muu või mistahes kombinatsioon eelnevast, õigete väljundite leidmine aitab rutiini veidi lõhkuda, pakkuda mitmekesisust ning aitab mõistuse värske, motiveerituna ja tegusana hoida. Mõistagi aitab rutiini murdmisele kaasa ka enda professionaalse vormis hoidmine – millegi uue õppimine, kuskil suunas arenemine ning uute oskuste omandamine – kuid seejuures tuleb leida õige tasakaalupunkt töise ja mittetöise vahel.

Areng peab olema sinu soovidele vastav

Inimeste soovid areneda on erinevad. Ei ole haruldane kohata spetsialisti, kes on leidnud enda kutsumuse ning täidab suurima rõõmuga seda töölõiku, millega ta hetkel tegeleb, veel järgmised 15 aastat. Küll aga meeldib enamikele inimestele näha oma töises elus arenguid ja edasiminekut – olgu see üles või lateraalselt – ning kui need jäävad vajaka, võib tööl käimine õige pea piinaks muutuda.

Olles täitnud nii eesliinitöötaja, tiimijuhi kui ka valdkonnajuhi rolli, on iga uus samm arengus pakkunud uusi õppimisvõimalusi ning midagi sellist, mis aitab päeva värskena hoida. Ühel hetkel ammendab ennast iga asi ning need on hetked, mil motivatsioon päeva alustada kaob: jälle see sama asi, uus päev täpselt nagu eelmine. Küll aga ei pea motivatsiooni üleval hoidmiseks pidevalt karjääriredelil turnima, vaid täpselt sama efektiivne võib olla ka praegusel tasemel laiapõhjalisema portfelli enda kanda võtmine.

Suuremas ettevõttes on alati midagi, mida saaks teha paremini, teistmoodi, ägedamalt ning efektiivsemalt. Kui praegused ülesanded on muutumas tapeediks ning kulgevad autopiloodil, on käes ideaalne hetk uue projekti käima vedamiseks või mõnes teemas veelgi nutikamaks muutumiseks. Mõistagi võib ühel hetkel kätte jõuda hetk, kus enam ühtegi värsket ideed pähe ei tule – sel hetkel tasuks seada sihid järgmisele juhtimistasemele jõudmiseks – kuid kuni on veel midagi, mis tundub põnev, on pealehakkamist täis inimesel enda jaoks töö põnev hoidmine igati saavutatav.

Kas saad oma töö üle uhkust tunda?

Iga töö on erinev, kuid sisimas on enamused inimesed sarnased – kui nad tunnevad, et nende tööl on mõju ning selle mõju üle saab uhke olla, on ennast oluliselt lihtsam pikemaajaliselt mõne teema või valdkonnaga siduda. See on põhjus, miks tuleks tundes töörõõmu kahanemist või motivatsiooni langemist korraks kõigele peale vaadata ning küsida endalt, kas viimasel ajal tehtul on mingi tuntav mõju ning kas saab endale õlale patsutada ja uhkusega öelda, et sina mängisid tulemustes olulist rolli.

Kui see tunne hakkab kaduma ning isegi põhjaliku otsimise tulemusel pole võimalik leida tõendeid sellest, et tehtud töö on aidanud midagi paremaks teha, tasuks üritada jõuda muutuste tuumpõhjuseni. Kui asi on konkreetsetes projektides või ajutistes teemades, siis on asjade õigele rajale juhatamine üsna lihtne: leia mõni tegevus, mis aitab õige tunde taastada. Kui aga probleemid on laiemad, näiteks terve ettevõtte suunamuutus, tasuks üritada koostöös oma otsese juhiga leida lahendused hõõrdumiskohtadele või ekstreemsematel juhtudel kaaluda, kas töö on jätkuvalt sinu jaoks õige.

On selgelt näha, et kui inimesed tegelikult ei usu oma töö mõjusse, või ei näe selle mõtet, on motivatsiooni keeruline üleval hoida. Mõnda aega suudetakse sel viisil töötada, kuid ühel hetkel viib see stressi, depressiooni ja täieliku töötahte languseni. Õnneks saab enamasti probleemid alalise enesemonitooringu toel kiirelt kinni püüda, seega tasuks õppida end mõistma ja endalt aeg-ajalt küsida, kas teed ikka õiget asja.

Sa pead õppima ennast juhtima

Igas töös on oma paremad ja oma halvemad hetked. Mõistagi on eduka karjääri eelduseks tõsiasi, et positiivseid momente on oluliselt rohkem kui negatiivseid, kuid üheski rollis ei ole võimalik ebameeldivatest olukordadest sajaprotsendiliselt hoiduda. Pikema aja jooksul võivad need negatiivsed emotsioonid kiirelt kuhjuma hakata, mis tähendab, et ka viie, kümne või kahekümne aasta pärast rõõmsameelselt töö tegemiseks tuleb õppida nendega toime tulema.

Seega tuleks hakata esimesel võimalusel õppima nii enda kui ka end ümbritsevate inimeste ootuste juhtimist, rutiini haldamist, stressiga toimetuleku põhimõtteid ning vigade aktsepteerimist. Suur roll on seejuures ettevõtte üldisel kultuuril, kuid iga inimene peab suutma ka enda peas toimuva lahti mõtestada ning mõistma, et aeg-ajalt ongi olud keerulisemad, kaotamata seejuures perspektiivi ning mitte unustama, et ajutise ebameeldivuse taustal toimub ka palju head.

Kuigi juhid ning ettevõte saavad aidata igal pikaajalisel töötajal töörõõmu säilitada, on edu võti alati nende endi käes. Oskus ennast juhtida ja õige mindseti loomine on midagi, millel on pikaajalise edu jaoks meeletu olulisus. See on aga midagi, mida saab iga inimene vaid ise õppida, harjutada ning praktikasse rakendada.