Olen olnud kodust eemal 2 nädalat, vahepeal olin kodus ühe päeva ja siis pidin uuesti ära minema. Selle ühe päevaga ma muud palju ei jõudnud teha kui koeri sügada, neile lahkelt maiustusi jagada ja korra Gekoga ka trenni teha.

Arvestades, et ma nädal enne seda polnud midagi teinud siis ta üllatas mind oma nutikusega. Tegi selgelt üle ootuste - mõtlesin, et ta on samamoodi asjad unustanud nagu ma ise.Üldiselt olid nad koerahoiu ajal käitunud viisakalt, samasugused hellikud nagu tavaliselt. Hoidjad olid neid ka jalutanud, mida mina pole viimased kodus oldud päevad veel jõudnud teha. Nii, et nad olid igati hoitud ja nunnutatud. Väiksed tuunimistööd ümber maja on paratamatus: uksematt oli saanud uue vormi ja aeda näriti ka mõnuga.

Reisilt koju tulles on koerte reaktsioon aga hoopis teine ooper. Võiks öelda, et lausa sõna otseses mõttes! :) Nimelt joostakse ja hüpatakse mind pea pikali ja endale tehakse sõlm sisse, sest niimoodi on vaja keerutada. Seekord istusin köögi põrandale maha ja siis kaks neljakäpalist ründasid mind, kui kaenla alt ei saanud pai nuruma ja musi tegema tulla, siis üritati lihtsalt pähe hüpata. Kõige selle juurde käib veel suur kaeblemine - Geko on meil nimelt väga jutukas noormees. Ma arvan, et pool küla kuulis, et ma koju tulin, sest ta oli nii rõõmus ja elevil ja nii jutukas lihtsalt.

Ega ise ju samamoodi igatsed reisil on karvaseid, harjunud, et keegi tuleb aegajalt nurub pai ja tahab suhelda. Lisaks hea põhjus end jalutama vedada - pea iga ilmaga. Tavaliselt me toome reisilt ka koertele mingi kingituse kaasa, näiteks uue mänguasja - nad on ikka pidevalt mõttes! :) Selle üle on neil ka alati hea meel.

Eelmine koer Trolla oli omal ajal meil teistsugune daam. Nimelt kui me olime pikemalt reisil (paar nädalat või rohkem), siis esimesed päevad ta vaatas meist mööda, ei teinud väljagi. Oli solvunud, et ta koju jäeti niimoodi. Mänguasi ja maiustused pehmendasid teda paari päeva möödudes ja siis oli ta tema ise. Aga alguses näitas ikka iseloomu. Õnneks on nende hellikutega lihtsam!