Kes ei panusta 5G arendamisse, kaotab mängu
Rahvusvaheline ühenduvuse ja võrguülevaadete valdkonna ettevõte Ookla nimetas Elisa 2025. aasta I ja II kvartali andmete põhjal Eesti kiireima 5G võrguga operaatoriks. Selmet tasakaalukalt analüüsida, mis on sellise tulemuse saavutamise taustaks, asusid konkurendid kiirelt oponeerima seades kahtluse alla nii Ookla mõõtmistulemused kui ka 5G tehnoloogia iseenesest, mis muidugi telekommunikatsiooni sektorile au ei tee. Irooniline on ka asjaolu, et üks oponentidest on varem Ookla mõõtmistulemuste üle avalikult rõõmustanud – kuid siis oli tulemus muidugi talle soodne…
Interneti võimaldatud informatsiooni liikumine on saanud osaks tänapäevase majanduse vereringest, kus efektiivsuse piir ei ole veel isegi kaugelt paistmas. Andmevahetus, seadmete kaugjuhtimine ning inimeste kaugosalus on loonud põhimõttelise muutuse paljude sektorite olemuses ning digitaalne revolutsioon jätkub koos tehisintellekti arendamise ning üha laialdasema kasutuselevõtuga. Tõenäoliselt on ka tehnoloogiavõõrale arusaadav, et see kõik tähendab omakorda vajadust liigutada suuremat hulka andmeid.
Siinkohal on oluline mainida, et mobiilse interneti kasutus on jõudsas kasvutrendis ning 4G mahtudest jääb juba mõnda aega väheks. Tõeliseks päästerõngaks oli mobiilse andmeside kasutamise võimalus koroonapandeemia perioodil, millejärgselt jäidki paljud inimesed seda eelistama. Teisalt nügib meid mobiilse andmeside poole nutiseadmete kasutusvõimaluste pidev laienemine ja kasutusmugavuse kasv. On ju nutiseadmes võimalik teha praktiliselt kõik toimingud, mis vaja – ning tihti mugavamaltki kui süle- või lauaarvutis. Liites siia juurde iga-aastaselt võrku lisanduvate nutikate seadmete – mururobotitest kohvimasinani – hulga, on selge, et nõudlus andmemahu järele kasvab. Nii ei saa ka eeldada, et 2010. aastate alguses kasutusele võetud 4G tehnoloogia suudab 2025. aasta nõudlust probleemideta teenindada. Nii pole 5G mingisugune luksuslahendus, vaid vajalik taristu uuendus.
Kõige lihtsamini mõistetava võrdluse saab tuua liiklusest: ringteel, kus on kaks sõidurada, saab varastel hommikutundidel kenasti liigelda, kuid tipptunnil istute ummikus olenemata sellest kui kalli autoga sõidate. Kui sama autode hulk liigub aga rinteele, kus on kaheksa sõidurada, kulgeb ka liiklus sujuvalt. Elisa 5G pakubki täna kaheksat sõidurada, kus pudelikaela ei teki.
Mõnevõrra ootamatu on ka mõne turuosalise püüd 5G tähtsust pisendada jutuga, et enamik mobiilse interneti kasutusest toimub endiselt 4G võrgus. Faktiliselt on see küll õige, kuid sisuliselt ei päde, sest just 4G ressursi täitumine tekitab andmeside probleeme ning lahendust ei saa otsida vananenud tehnoloogiast. Just seepärast on Elisa 5G arendamise puhul käitunud erinevalt tavapärasest praktikast ning ei alustanud pealinnast ega teistest suurtest linnadest, vaid võtsime ette piirkonnad, kus 4G koormus on kõige suurem ja kliendikogemus vajab enim parendamist. Nii said Vääna-Jõesuu ja Keila-Joa esimesteks piirkondadeks, kus 5G püsti panime, suuremad keskused tõime järele hoopis hiljem. Igas piirkonnas on eesmärk olnud sama – tugevdada mobiilse interneti kasutuskogemust seal, kus 4G-st jääb väheks.
Just 5G on tehnoloogia, mis aitab üha enam leevendada puudujääki koduinterneti osas, sest kaableid vedamata on võimalik pakkuda kiiruseid, mis konkureerivad valguskaabliga. Teada on omajagu majapidamisi, mis juba sajandivahetusel esitasid taotluse pääsemaks ligi kiirele internetile, aga veerandsada aastat hiljem pole kaabel ikka veel kohale jõudnud. 5G tehnoloogia katvus ei ole üle Eesti ühtlane ning mõistagi on teha veel suur töö enne kui sellega võib rahule jääda.
Mis puudutab mobiilside operaatoreid, siis siin võiks kogu sektor keskenduda võrgu arendamisele ning sellele, kuidas suunata kliente 5G võimalusi kasutama. Operaatoritel lasub vastutus olla innovatsiooni selgitaja ja vedaja, mitte pidur. Lõpetada sobib Oscar Wilde’i sõnadega: “Ma ei suuda muuta tuule suunda, kuid võin alati seada oma purje nii, et eesmärgile jõuda.”
