Liigu edasi põhisisu juurde
Elisa
Elisa
Otsing

Breadcrumb

Keikkamajandus, “päris” VR&AR ning NULL usaldust – 2021 suunanäitajad

05.05.2021

Margus Vaino

Oleme juba aastajagu elanud uues maailmas, mille märksõnadeks on pandeemia ja ebakindlus tuleviku osas. Aga samavõrra ka mõtted sel teemal, mismoodi me elame ja töötame pärast kõike seda? Mida ülejäänud aasta toob? Mulle isiklikult, inimestele ja keskkonnale mu ümber, Eesti riigile? Minu tööandjale, kolleegidele, ärile ja majandusele laiemalt? Kas me siis ikkagi naaseme normaalsusesse ning kui, siis millisesse? Millal saame taas reisima asuda ja millal läheme taas restorani sööma?

Need küsimused on igati aktuaalsed ka äri- ja tehnoloogiamaailmas. Taaskord, ilmselt põletavamaltki kui varem, sest tundub et mingi vana etapp saab läbi ja tuleb uus algus. See on juba inimloomuses, et üritame tulevale ette vaadata. Prognoosida megatrende, või ka lihtsalt trende. Milline on tänavune läbimurre? Kas on selleks volditav ekraan ja 5G (viimaks) kõigil ja kõikjal, või hoopiski isejuhtivad autod, droonikullerid jm – ennustamisi on olnud varasematelgi aastatel palju, realiseerumist oleme aga vähem näinud. 

Võtmata küll endale oraakel Eloni Muski rolli (kelle iga puudutus muudab puudutatu kullaks), siis trende nii meilt kui mujalt hinnates mõned põhisuunad saab sellegipoolest välja tuua, kuhu me ärielus tänavu liigume.

Keikkamajandus ja igav kodukontor

Vahest kergema, vahest aga ka väga suure valuga on nii ettevõtted kui töötajad õppinud, kuidas distantsilt asju teha. Mitte ainult Teams ja video, vaid kogu töö korraldamine. Üks asi mida me sellest ajas oleme õppinud on aga see, et kontorit, nagu seda kasutasime enne koroonaaega, sellisel kujul me tulevikus ei vaja. Videokõned, hajutatud organisatsioon ja kagutöö on meile õpetanud, et töö saab tehtud asukohast sõltumatult ja see annab palju rohkem vabadust. Kontorid muutuvad tulevikus sotsiaalseteks keskusteks ehk hub’ideks kus käiakse meeskonna tunnet loomas ja suhtlemas. Tööd saab teha igalpool ja liigume ühe suurema mobiilsuse poole.

“Tavapärase” kodukontori kõrval on aga üha enam tooni andmas töötamisviis, mida kõige paremini saaks minu hinnangul iseloomustada uussõnaga - keikkamajandus või siis tööampsud. Keikka ehk gig on pigem meile tuntud muusikute maailmast, aga sobib ka seda tuua igapäevaellu. Kriis, mille kõige negatiivsemad stsenaariumid ei ole (õnneks) realiseerunud ja mille ületamist me kõik ootame, kujuneb sellegipoolest just keikkamajandusele hooandjaks - paljud inimesed hakkavad pakkuma oma kompetentsi tööandjast (ja tema asukohast) sõltumata. Ja mitte ainult vabakutselised loovinimesed, hipsterid ja “itipoisid”. See puudutab sisuliselt kõike oskusi, mis ei nõua füüsilist kohalviibimist. 

Äri vaatest tõstatab nii traditsiooniline kodukontor kui keikka-kolleegide lisandumine küsimuse – kuidas sa teed oma organisatsiooni just sellisel määral lahti, et kõik sujuks? Millised on su juhtimispoliitika, eesmärgistamine, mõõdistused? Usun, et väga paljudes sektorites saavad need võtmeküsimuseks ning edukaimad on ärid, kes siin esireas seilavad. 

Usalda? Mitte kedagi!

See viib meid sujuvalt järgmise teemani - turvalisus. Veel aasta-poolteist tagasi elasime suuresti olukorras, kus 99% töötajatest oli kontoris ja suutsime luua turvatud ala kontoris. Kui sa ise olid hoolas ning oma varast, kliendiandmetest, intellektuaalsest omandist ja töötajatest hoolisid, siis oli võimalik teha n-ö parim perimeetri kaitsmiseks.
Täna mingit perimeetrit enam pole, mitte kuskil. Piisab, kui kaugtöölisi või regulaarseid koosolekuid on regulaarselt rohkem kui üks ja sa oled pigem kohe kordades enam haavatav kui varem. 

Zero trust on pandeemia ajal välja arenenud turvakontseptsioon või uus turvamudel, mille eesmärk on tõhusamalt adapteeruda ettevõte infrastruktuuri ja keskkonna keerukusega. Samal ajal tuleb silmas pidada mobiilse tööjõudu vajadusi ja kaitsta oma inimesi, seadmeid, rakendusi ja andmeid nende asukohast sõltumatult.

Seega – ära usalda, kontrolli kõike ja kõiki. Meil Eestiski on hiljutisi hoiatavaid näiteid nii äri- kui riigisektorist, mistõttu me kõik peame küberturvalisusele uue ja kriitilise pilguga vaatama. Eriti arvestades, et homne äriedu sõltub veelgi rohkem ühendustest ja kui turvatud on meie protsessid.

VR, AR & plokiahel

Riskides siin astuda küll libedale jääle nn moodsate lühendite kasutamisel, tundub ärilise poole pealt sektoriteüleselt vaadates,  et nii suured kui väiksemad hakkavad reaalselt kasutusele võtma erinevaid virtuaal- ja liitreaalsuse ehk VR&AR-i lahendusi. Veelgi libedamal jääl kõndides usun ühtlasi, et üha enam ettevõtteid mõtestab enda jaoks plokiahela võimalused. Ehk siis blockchain pole loodetavasti varsti mitte pelgalt moesõna, mida igasse ärivestlusesse sisse punuda, vaid tõeline ärimudel.
Virtuaal- ja liitreaalsuse potentsiaali on kõikjal – tootmises, logistikas, müügis. Aga ka nt seadmete hoolduses. Tõsi, autorehve sa virtuaalreaalselt ei vaheta või kaubaalust neljandalt riiulilt alla ei hiiva. Kuid vägagi paljut saab sellegipoolest teha, mis pealegi ka kõrgema lisandväärtusega. Tootmise planeerimine tippspetsialistidega ükskõik kust maailmast; virtuaalsed keerukate seadmete koolitused; tehniline tugi jm on vaid mõned väljundid. 
Ja siis plokiahel, millest kõik kuskil midagi räägivad ja prognoosivad. Ja kõik elavad kaasa krüptomaailma tõusudele ja langustele.  Aga enamus ei tea, et meeli erutava krüptovaluuta kandvaks osaks on plokiahel ja avatud hajusraamat (ingl distributed ledger).

Mõlemad tehnoloogiad on tänaseks küpsenud piisavalt, et jõuda ka igapäeva kasutusse. Ja kui usaldame oma raha interneti, siis küllap julgeme ka sinna andmeid panna. Ilmselt tuntavaim potentsiaal plokiahelale ja avatud hajusraamatule on tõenäoliselt logistikavaldkond.

Oletame, et sa müüd kaupa või vajad tooret Itaaliast, argielulise näitena prosciuttot või trühvleid. Nende siiatoomiseks piisab sul vaid soovist ning sa ei pea tundma ei logistikut, autojuhti või isegi müüjat - kogu tehing on reaalajas jälgitav, raporteeritav ja tagantjärele kontrollitav. Osapooled saavad kõik salvestada info ühte andmebaasi, ilma, et teineteist üldse tunneks, aga kõigi andmed on usaldusväärselt kokku ühendatud.

Teine suur tööpõld on kõik võimalikud lepingud ja dokumendid. Kui viime andmed hajutatud andmebaasi, mida säilitatakse detsentraalselt ja mille koopiat hoitakse ühendavas võrgus, siis tekib võrgu liikmel võimalus informatsiooni lugeda ja olenevalt talle antud õigustest seda ka lisada või muuta. See kõik aga hõlbustab ja kiirendab oluliselt kõiki protsesse. 

Mida tulevik täpselt toob, seda näitab aeg. On ju Taani füüsik Niels Bohr öelnud, et ennustada on väga keeruline, eriti veel, kui see käib tuleviku kohta. Teisalt oli ta ka väga suur loogilise mõtlemise austaja ning kui me hindame praeguse aja trende, tehnoloogilist arengut ja väljakutseid, siis mingid suundumused võib sellegipoolest välja tuua ja nende baasilt homsesse ette vaadata. 
 

Seotud märksõnad

Kontaktid Esindused Abi Seadmetugi Seadmete juhendid Elisast Tule tööle Teenuste tingimused ja hinnakirjad Tehisintellekt ElisasJätkusuutlik Elisa Koostöö startupidega Projekteerijale, arendajale ja operaatoritele For carriers Pressiinfo

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.