Kas uus Smart-ID teeb digiallkirja andmise lihtsamaks või keerulisemaks?

Sertifitseerimiskeskus esitles novembri alguses uut digitaalse allkirjastamise ja tuvastamise lahendust Smart-ID, mis võimaldab Mobiil-ID-le sarnast lahendust kasutada ka tulevikus, kui telefonidest kaovad SIM-kaardid ja need asenduvad eSIM-idega. Digitunnis arutlesid sel teemal Sertifitseerimiskeskuse juht Kalev Pihl, Elisa Eesti juhatuse esimees Sami Seppännen, Elisa tooteturunduse juht Mailiis Ploomann ning saatejuhid Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa.

Siinsed mobiilsideoperaatorid ei ole Smart-ID-d just avasüli vastu võtnud. Ka Sami Seppänen on skeptiline. Ta ütles, et Eesti üheks eeliseks on üks laialdaselt levinud digitaalse allkirjastamise ja isiku tuvastamise lahendus. Tema sõnul võib Eesti selle eelise kaotada, kui senise süsteemi kõrvale tuleb esmalt üks uus ja tulevikus võibolla teisigi lahendusi. Seppäneni sõnul tuleb tunnustada Sertifitseerimiskeskust ja teisi partnereid, kes on loonud niivõrd mugava digitaalse allkirjastamise platvormi nagu Mobiil-ID, kuid selle kõrvale uue lahenduse toomine ei pruugi olla mõttekas.

Sertifitseerimiskeskuse juhi Kalev Pihli sõnul on põhjuseid Smart-ID arendamiseks mitmeid. Üks neist on võimalus, et tulevikus asendab füüsilise SIM-kaardi elektrooniline eSIM, kus mobiil-ID lahendus ei tööta. Kuigi täna müügilolevad telefonid on kõik tavalise SIM-kaardiga, siis eSIM on jõudnud näiteks nutikelladesse. Mailiis Ploomann selgitas, et eSIM võetakse kasutusele seadmetes, kuhu SIM-kaart füüsiliselt ei mahu. Telefonides aga ruumi jätkub. Seepärast on Sami Seppäneni sõnul äärmiselt kaheldav, et lähiajal SIM-kaardid telefonidest kaovad.

Smart-ID kasutuselevõtu mõttekuse teeb küsitavaks veel ka tõsiasi, et sellega antud allkiri ei ole juriidilises mõttes sama nagu Mobiil-ID või ID-kaardi puhul. Tehnilistesse ja juriidilistesse detailidesse laskumata võib öelda, et vähemalt esialgu ei saa Smart-ID-ga antud allkirju näiteks riigi institutsioonidega suheldes pidada juriidiliselt siduvaks. Samas võib Smart-ID-ga allkirjastatud lepinguid pidada igati siduvaks, kuna lepinguõigus on Eestis ja maailmas üldiselt suhteliselt vähenõudlikult reguleeritud.

Smart-ID-d testinud Hans Lõugase sõnul töötab uus süsteem mugavamalt kui mobiil-ID – on kiirem ning kasutaja identifitseeritakse kiiremini. Tuvastamine käib PIN-koode kasutades ja seega on kasutusloogika on sama kui senini.

Sami Seppänen kommenteeris täiendavalt Smart-ID ja Mobiil-ID erinevusi rõhutades Mobiil-ID eelised. Seda saab nimelt kasutada nii nutitelefonis kui nuppudega telefonis. 40% Eesti telefonikasutajatest kasutavad nuppudega telefone, seega ei saa nad Smart-ID-d kasutada, sest see on saadaval vaid nutitelefonidele mõeldud rakendusena.

Operaatori poolt vaadatuna on füüsilise SIM-kaardi kadumine vägagi tervitatav, sest tähendab innovatsiooni ning reaalse tootmis- ja halduskulu vähenemist. Samas ei näe Sami Seppänen et füüsiline SIM-kaart võiks lähima 5 või isegi 10 aasta jooksul kusagile kaduda. Kindlasti tuleb turule üha juurde seadmeid, mis ei vaja enam füüsilist SIM-i, kuid rääkides inimeste kasutuses olevatest kommunikatsiooniseadmetest, siis kasutame füüsilist SIM-kaarti veel mitmeid aastaid.

Digitundi toetab Elisa. Kuula tervet saadet siit.