Head juhtimist peetakse sageli pehmeks teemaks, adumata, et selle taga on tugevalt ettevõttes kinni nii ärijuhtimine, kliendikogemus, aga ka töötajate heaolu. Samuti ei tohiks head juhti mõõta vaid selle järgi, mida ta on saavutanud, vaid kuidas ta on selleni jõudnud.

Sageli defineeritakse head juhti kehvade kogemuste kaudu. Meil kõigil on elus tõenäoliselt olnud vähemalt üks negatiivne kogemus, mis on näidanud, milline otsene juht ei peaks olema. Seetõttu hakkame head juhtimist hindama ja märkama alles siis, kui kõrval on mõni näide teisest äärmusest.  

Pole mõtet investeerida kallitesse tehnoloogiatesse, kui juhtimine lonkab

Hea juhtimine ei ole aga midagi iseenesest mõistetavat, mille nimel ei peaks teadlikult tööd tegema või mis käib automaatselt edukate organisatsioonidega kaasas. Organisatsioonid investeerivad täna märkimisväärseid summasid uutesse tehnoloogilistesse lahendustesse, lootuses muuta tööprotsesse tõhusamaks, parandada töötajakogemust ja kasvatada konkurentsivõimet. Kuid ükskõik kui kaasaegsed, innovaatilised või võimekad need lahendused ka ei oleks, sõltub nende tegelik väärtus suurel määral sellest, kuidas juhid neid muutusi eest veavad. Tehnoloogia üksinda ei muuda midagi, kui inimesed ei näe selle kasutamises väärtust.

Seetõttu tuleb investeerida ka juhtimise arendamisse. See kehtib isegi tehnoloogiaettevõtetes ja telekommunikatsioonisektoris, kus tehnoloogia on organisatsiooni DNA lahutamatu osa ning töötajad on harjunud kiirete uuendustega. Ka seal ei taga tehniline võimekus automaatselt edu. Edu sõltub sellest, kas juhid suudavad siduda tehnoloogilised investeeringud strateegiliste eesmärkidega ning innustada inimesi uusi võimalusi igapäevatöös kasutama. Kõik on tugevalt juhtimises kinni.

Hea juht tunneb päriselt huvi

Iga organisatsioon võib teatud hetkel ette näidata häid tulemusi. Ent hea juhtimise väärtust ei näita ainult see, mida saavutatakse, vaid ka see, kuidas nendeni jõutakse. Kui eesmärgid on täidetud, kuid inimesed on väsinud, koostöö kannatab ja usaldus on kadunud, ei saa rääkida heast juhtimisest. Tõeliselt hea juht oskab luua keskkonna, kus inimesed tahavad ühise eesmärgi nimel panustada, tunnevad end väärtustatuna ja julgevad vastutust võtta. 
Statistika ja meie maja enda pühendumusuuringud näitavad selgelt, et üha enam hindavad töötajad lisaks palgale ja muudele hüvedele ka seda, milline inimene on töötaja otsene juht ja kuidas omavahel läbi saadakse. Head juhti keskpärasest eristab see, kas juht päriselt hoolib ja tunneb oma inimeste vastu huvi. Ta ei küsi töötajalt tema käekäigu kohta selleks, et inimest kontrollida või lihtsalt viisaks olla. Ta võtab aega, et mõista oma tiimiliikmete mõtteid, väljakutseid ja motivaatoreid.

90% õpitav, 10% loomuses

Muidugi ei ole kõik heaks juhiks sündinud. DISC-i isiksusetüüpide mudeli järgi on ligikaudu 10% inimestest loomu poolest juhi tüüpi. Ülejäänud omandavad juhtimisoskused aja ja kogemusega. Kuigi isikuomadused mõjutavad seda, milline on inimese juhtimisstiil, on suurem osa oskustest teadlikult arendatavad. Oskus kuulata, pidada keerulisi vestlusi, anda tagasisidet või olla inimestele päriselt kohal ei sünni iseenesest, vaid kujuneb õppimise ja praktika käigus. Samuti on pidevas muutumises väline keskkond, ootused ja põlvkondade tööharjumused. Sellega peavad kaasas käima ka juhtimisvõtted. Ei saa lootma jääda sellele, et need toimivad aastaid.

Sama oluline on pidev eneseareng. Ilma teadliku panuseta ei kujune kellestki tugev juht, sõltumata tema loomulikest eeldustest. Tean seda ka omast käest. Kui ma juhina ei panustaks enda arendamisse, ei oleks ma täna kindlasti selline juht, nagu olen. Minu hinnangul ongi juhtimise üks keerulisemaid, kuid samas olulisemaid oskusi eneseteadlikkus. Hea juht õpib tundma oma käitumismustreid, märkab, kuidas ta keerulistes olukordades reageerib, ning reflekteerib ausalt oma tugevuste ja arengukohtade üle. Ta paneb tähele ka seda, kuidas tema tehtud muutused peegelduvad ja mõju avaldavad kogu tiimis.

Näiteks tasub enda puhul analüüsida, kas kipud konflikte vältima, kuidas stress mõjutab sinu otsuseid või milline mõju on sinu käitumisel tiimile. Just selline eneseanalüüs loob aluse teadlikule arengule ning aitab juhil kasvada usaldusväärsemaks ja mõjusamaks eestvedajaks.

Kokkuvõttes ei määra organisatsiooni edu ainult strateegiad, protsessid või tehnoloogia, vaid inimesed, kes neid lülisid ettevõttes sees liigutavad. Inimesed, kes mõtestavad oma tegevust ja teekonda tulemusteni ja kellele läheb päriselt korda oma inimeste käekäik.

Kristina Judina, Elisa teeninduse valdkonna juht