Joosep Põllumäe: arendaja võib küll uue töö leida kahe päevaga, kuid päriselt hea töökeskkond hoiab inimesi mujale vaatamast
Kogenud IT-inimesed saavad endale soovi korral uue töö leida loetud päevadega, mistõttu peab iga IT-tiimi vedav juht tagama, et suudab oma töötajatele pakkuda töökeskkonda, kust ei soovita esimesel võimalusel pageda, räägib Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe. Niisamuti peavad oma tiimi ridadesse täiendust otsivad juhid meeles pidama, et kogenud spetsialistide värbamiseks pelgalt veidi suurema rahapakiga löömisest enam ei piisa.
Ei ole saladus, et IT-inimestest, nii arendajatest kui ka asjalikest projektijuhtidest, analüütikutest ja testijatest, on puudus kõikjal. See on loonud olukorra, kus pealehakkamist täis spetsialist võib endale uue sobiva väljakutse leida loetud päevade või nädalatega ning kus LinkedInis veidigi aktiivsema inimese postkast täitub kiirelt pakkumistega tulla töötama millegi uue, ägeda ja võimsa kallal. Kui aga juht suudab luua töökeskkonna ja piisavad majasisesed arengu- ja motivatsiooniprogrammid, ei ole tarvis igal hommikul tööle suundudes karta, et terve tiim on ühe hooga tühjaks jooksnud.
Õige töökeskkond aitab inimesi hoida
Kuigi mingi piirini on inimeste liikumine normaalne – on haruldane, et keegi soovib ühe ja sama temaatikaga töötada pensionieani – ei saa jätkusuutlikkusele panustav ettevõte inimestesse suhtuda kui millessegi asendatavasse. Iga asi küll ammendab end ühel hetkel, kuid pädeva juhi käsutuses on hulk tööriistu, mille abil pakkuda inimestele pikema aja jooksul kõike head oma senise tiimi või ettevõtte koosseisus, mida muidu mindaks otsima kuskile mujale.
Sestap tasub tähelepanu pöörata nii kompensatsioonimehhanismidele, arenguvõimalustele – nii karjäärialasele kui ka tehnilisele – töökorraldusele kui ka üldisele töökeskkonnale. Kuigi alati on kuskil keegi, kes suudab mõnes aspektis pakkuda paremat kui sina, siis end ettevõtte ridades hästi sisse töötanud inimese liikuma panemiseks on vaja mitmel rindel millegi oluliselt parema pakkumist. Kui kõik muu on hästi, on vähetõenäoline, et kõrgepalgaline spetsialist hakkab paarisaja euro pärast tööd vahetama, või liigub uude rolli seepärast, et talle pakutakse suuremate akendega kontorit.
Pigem hakkavad inimesed uute väljakutsete poole vaatama, kui senine juht on otsa libisema lasknud mitme erineva teema puhul. Erinevate spetsialistide puhul omavad erinevad nüansid potentsiaalse töövahetuse juures küll suuremat või väiksemat kaalu, kuid näiteks IT-inimeste puhul osutuvad harilikult suurimateks kaalukeelteks võimalus end pidevalt täiendada, õige tasakaal eksperimenteerimise ja töövõitude vahel, teemade mitmekesisus ning võimalus päriselt otsustes ja tehnoloogiapargi valimises kaasa rääkida.
Juht peab ise pingutama
Ära ei tasu ka unustada, et paljud IT-inimesed on keskmisest introvertsemad ning ei pruugi enda soovitut valjul häälel nõudma tulla. Just seetõttu peab tiimi pikaajalisele edukusele panustav juht suutma probleeme proaktiivselt ennetada ning tegema samme, mis pakuvad inimestele seda, mida nad soovivad, veel enne, kui nad ise vajadusi märgata suudavad või neid kuskilt mujalt otsima lähevad. See ei pruugi alati lihtne olla, kuid pideva valvsuse ja hästi juurutatud juhtimispraktikate puhul on soovitud eesmärgid hõlpsalt saavutatavad.
Kuigi erinevaid lähenemisi on mitmeid, siis on juhi arsenalis ühtedeks kõige tugevamateks tööriistadeks üks-ühele arutelud, mille käigus uurida töötaja rahuolu ja tegelikke soove, kindlate intervallidega kompensatsioonimehhanismide üle vaatamine ning pidev töö selle nimel, et töökeskkond, töökorraldus ja projektid oleks sellised, mis inimesi päriselt kaasa tõmbaks.
Üks-ühele vestlustel koorub harilikult hõlpsalt välja, kui inimene on senisest tüdinenud, misjuhul saab juht üritada leida võimalusi alternatiivsete tiimisiseste või -väliste projektide jaoks, pidevalt palga üle vaatamine tagab töötajale kindlustunde, et tema tööd väärtustatakse ja ausat palka ei pea minema küsima kuskilt mujalt, ning töökorralduslikud aspektidega aina kõrgemate standardite taga ajamine aitab kindlaks teha, et igavustunne, rutiin või stress ei hakka töötaja rahulolutunnet sööma.
Tasub siiski meeles pidada, et kuskil jookseb ka mõistlikkuse piir. Kuigi iga juht tahab oma inimesi hoida nii hästi kui võimalik, siis võib olla raske teha väärikat vastupakkumist, kui kellelegi on pakutud kahe- või kolmekordset palka, võimalust töötada kaks tundi päevas, või igakuist reisi palmisaarele. Kui aga töökeskkond on inimesi võimustav, töötasu konkurentsivõimeline ning töö ise huvitav, võib võrdlemisi kindel olla, et välja arvatud üksikute edge case juhtumite puhul suudab tiim üheskoos ka mitmete aastate jooksul töövõite nautida. Seda aga vaid siis, kui juht ei jää loorberitele puhkama ja hetkelist heaolu nautima.