Põhisisu algus

Järgmise põlvkonna internet – kas ja milleks meile 5G?

18.12.2019

Toomas Polli, Elisa tehnoloogiaüksuse juht, juhatuse liige

Juba paar viimast aastat on nii tehnoloogiahuviliste, riiklike institutsioonide kui tavatarbijate seas jututeemaks järgmise põlvkonna ülikiire 5G internet. Oleme kuulnud arutelusid selle võimalustest ja ohtudest, alustades asjade interneti ja lõpetades turvalisusküsimustega. Ent on ka kõhklevaid seisukohti – kui juba tänane 4G internet suudab meie nutiseadmetesse igal ajal ja igal pool tuua kvaliteetse ja katkematu videopildi või muusikapala ning uudisteportaalide ja sotsiaalmeedia märguanded jõuavad meieni momentaalselt, siis milleks üldse seda eeldatavalt ülikallist viiendat põlvkonda?

Ühendatavus kõikjal

Mõneti võiks uue põlvkonna mobiilsest internetist rääkides tuua paralleeli milleeniumi algaastatega, kui operaatorid võtsid kommertskasutusse 3G mobiilsidevõrgu. Ka Eestis oli juba nullindate keskel 3G võrk saadaval, ent seadmete vähesuse ja kõrge hinna tõttu oli kasutatavus üsna nullilähedane. Selleks, et mobiilne internet tõesti massidesse jõuaks, oli – pisut utreerides – vaja Steve Jobsi masti mehe visiooni ja selle tulemusel valminud tõelist tänapäeva nutitelefoni iPhone. Just 2007. aasta suvel lettidele jõudnud iPhone tõi murrangu, millega oleme jõudnud tänasesse päeva. Mobiilne internet muutus kättesaadavaks kõigile ja kõikjal ning algas uus nutiajastu. Pidev ühendatus on toonud meieni 24-7 uudistetsükli, piiramatud suhtlemisvõimalused sõprade-lähedastega, sekunditega jagatavad fotod-videod kaugetest vaatamisväärsustest või eriskummalistest juhtumitest avalikus ruumis. Uued suhtlemisvormid ning pea peale pööratud kaugtöövõimalused – väga paljudel inimestel on võimalus oma tööülesandeid täita kõleda kontorivaikuse asemel võrdselt nii soojast mererannast kui lumisest suusakuurordist.

Tunnustatud konsultatsioonifirma McKinsey küsitles hiljuti ( link ) 46 otseselt 5G-arendustega seotud tehnoloogiajuhti kogu maailmas, millisena nemad näevad seda pisut müütilise kuvandiga uue põlvkonna mobiilsidet. Vastustest koorus välja konsensus, et 5G ongi sarnane nö „iPhone fenomeniga“ ehk tegu on tehnoloogiaga, mis hetkel „ootab“ innovatiivseid kasutusvõimalusi ja edulugusid. Paljude hinnangul on sel potentsiaali muuta terveid (riikide) majandusi.

Täna veel on operaatorid nende selgete edulugude ootuses investeeringuid planeerides ja ellu viies ettevaatlikud. Ning hetkel ei tea keegi, kui pikk see ooteaeg täpselt olla võib. Samas, märgib uuring, need riigid/operaatorid, kes 5G strateegilist ja majanduslikku tähtsust piisavalt hinnata ei oska, riskivad omakorda järgmises arenguhüppes sabassörkijateks jäämisega.

Gigabitt taskus

Kui proovida hinnata 5G kasutuselevõtu oodatavat kasu nii makromajanduslikus vaates kui tavatarbija seisukohalt, siis on märksõnadeks massiivsete andmemahtude sisuliselt silmapilkne liigutamine. See võimaldab pidevas ühenduses hoida kogu elu me ümber alates nutikelladest me käes ja -telefonidest me taskus kuni robotiteni tööstusettevõtetes ja isejuhtivate sõidukiteni linnaliikluses. Mis kõik on võimalik omavahel üle interneti suhtlema panna.

Konkreetselt eratarbija vaatest võib hetkel muidugi tekkida küsimus, et milleks mulle tänasest 4G mobiilsidest sada korda kiirem internet? Mobiiliekraanilt me ju 8K videosisu ilmselt masstarbima ei hakka ning ka videokõnede kvaliteet – üle mobiili või kontorivõrgu – on täna enam kui piisav.

Samas, mõeldes meie endi andmekasutusele laiemalt, siis just siin tulebki mängu uue põlvkonna, nn gigabiti-internet igal pool ja igal ajal. Suur osa me elu on arvutites ja nutiseadmetes, milles olevaid andmeid tuleb üha enam varundada. Ning homme käib see pea märkamatult, mitte iganädalaselt välise kõvakettaga mässates. Või mõtleme näiteks fotodele-videotele – kui mõtleme viimase kümnendi jooksul kogunenud perekondlike tähtpäevade või meeleolukate reiside jäädvustustele, siis koguneb neid julgelt mõnekümne gigabiti jagu. Arvestades, et see maht üha kasvab, siis on nende silmapilkne laadimine näiteks Google Photos või muusse sarnasesse keskkonda hügieenifaktor.

Sarnased edasiminekud ootavad meid ees ka koduses meelelahutuses. Jah, taskusse mahtuvast seadmest me 4K või 8K filme-seriaale tõenäoliselt tundide viisi vaatama ei hakka. Ent arvestades viimaste aastatega meelelahutusmaailmas toimunud muutust ning eesootavat Disney, Apple’i, Amazoni, Netflixi, Elisa Elamuse ja teiste „gigantide“ lahingut koduste silmapaaride eest, siis võib eeldada nutiseadme muutumist lihtsaks ja kõikehõlmavaks puldiks, mis suunab minu ja kõigi mu pereliikmete soovitud sisu pilvest millisekundiga kodusele ülikvaliteetsele ekraanile.

Ettevõtluses ja ühiskondlikus elus

Ent kui eratarbijatena räägime ikkagi veel gigabittidest, siis hoopis teises kategoorias on aga ärikasutajad, kelle andmekasutused liiguvad tera- ja petabittide kategoorias. Need on vastavalt siis tuhat ja miljon gigabitti. Siinkohal räägime nii ettevõtete tegevusandmete varundamisest, aga ka uutel tehnoloogial põhinevate – näiteks tehisintellekti – arenduste ja protsesside juhtimisest. Näiteks täielikult ühendatud transpordisüsteemid, mis viivad tehisintellekti juhtimisel omavahel kokku isejuhtivad sõidukid sensoritega varustatud ümbritseva taristu ja kasutajate liikumisandmetega, on kindlasti üheks lahenduseks linnade üha kasvavate liiklusmurede puhul. Või ka kasutusevõimalused meditsiinis – homme võib üliharuldase haiguse ravi vajav patsient olla operatsioonisaalis Mustamäel ning teda opereerib tippspetsialist maailmakuulsast Johns Hopkinsi haiglast Baltimore’ist.

Sarnaseid näiteid, kus kiire ja katkestuseta ühendus võib muuta elu me ümber tundmatuseni, võib ette kujutada ilmselt igalt elualalt. Ning kindlasti on terve hulk kasutusevõimalusi, mida me oleme alles avastamas. Mis tähendab, et koitmas on usutavasti uus tõusulaine idufirmadele, kelle uudsed tehnoloogilised lahendused järgmise põlvkonna andmesidele sisu annavad. Ja miks mitte ei võiks siin ka Eesti startup-maastikult kerkida ideid ja lahendusi, mis maailma muudavad?

Seega – 5G toob juhtmevaba gigabiti andmeside nii koju kui kontorisse, ilma et vajaksime olemasolevat wifi-võrku. Ja eelnev on vaid kübeke sellest, mis võimalusi järgmise põlvkonna andmesidega võiksime ette kujutada eratarbijate, nutikates linnades liiklejate või uudsete ettevõtlusvaldkondade valdkonnas. Oluline on siinkohal muidugi, et määrava tähtsusega on tehnoloogia enda arengu kõrval ka turvalisus ja privaatsus. Kuid hinnates just viimase aasta-paari sellealaseid debatte kõikjal maailmas, võib selles osas küll optimistlikult tulevikku vaadata ja homset oodata.

Seotud märksõnad
Uus Elisa Elamus ja Huub Mine vaatama
Vanemad TV-teenused
Liitumised enne 10.08.2021
Mine vaatama