Liigu edasi põhisisu juurde
Elisa

Breadcrumb

Jalutusrihm – sõber või vaenlane?

04.07.2018

Elu rihmaga
Elu rihmaga
Picture author
Marit Linke

Kuna elame merest vaid 200m kaugusel, siis oleme teinud esimesed jalutuskäigud mereni. See oli ka hea koht kus õpetada jalutusrihmaga käimist, sest jalutama peab lühikese maa ja tee on liikluseta. Esmane arvamus oli, et rihm on üks suuremat sorti ahistav asi. Ei saanud ära joosta, sikutati ka sellest. Küll aga tegid need väikesed jalutuskäigud päris hästi selgeks, et selle asjaga peab leppima ja saame hakkama. Esimese asjana üritatakse enda rihma suhu võtta ja närida. Seda me järjepidevalt keelame, eks saame sellest lahti.

Cera oli meil täielik veepõlgur, ta käis ringiga mööda ka sopalombist. Nüüd kui esimest korda sai kahe koeraga koos mindud, siis esimesest väiksemast veest pidin ta üle sikutama ja edasi pani juba ise merre ujuma. Ehk siis meil on nüüd kaks koera, kes jooksevad ja ujuvad vees. Esimesed korrad üritati väga meie kannul käia ja seetõttu sain ka mõned tugevamad küünetriibud säärele, aga tänaseks, mil käime 2-3 korda nädalas mere ääres, seda enam pole.Mere ääres saab joosta, hullata, ujuda, kaevikuid teha ja hammaste vahel adru vedada. Peale seda on meil igal juhul rahulik õhtu, sest koerad väsitavad ennast korralikult ära.

Koerad mere ääres
Cera ja Geko mere ääres. Foto: Marit Linke

Kuna jalutusrihm on enamvähem sõber, siis proovisin ühel õhtul umbes 1,5km ringi teha. Minnes pidi pidevalt seljataha vaatama, kus see kodu jääb. Igat kohta pidi nuusutama ja kuulama kõiki hääli. Teine kord võtsin julguse teha pikem ring, läksime lastele lasteaeda järgi ehk umbes 3,4km. Kutsusime kaasa ka naabri Jack Russelli preili ja jalutuskäik läks kiiresti. Oli vaja ju tempot hoida ja preili ees eputada.

Kolmas pikem jalutusring lõppes sellega, et pidin oma karvikut süles tassima. Nimelt läksin vist liiga kiire tempoga ja oli ka natuke palavavõitu. Üritasin küll võimalusel varjus käia, aga no need käpad olid lihtsalt väsinud. Eks ma siis üritasin mitu korda teda mingi maa süles vedada, ikkagi pisike sülekoer oma 17 kiloga. Lõpuks helistasin mehele, et tule kiiremini ja võta ta autosse, ma enam ei jõua. Peale seda olemegi vaid mereääres nüüd käinud, ilmad soojad, nii et kõigile hea jahutus. :)

Sülekoer
Tegemist pole just sülekoeraga

Eks hakkame edasi harjutama jalutusrihmaga käimist, laseme kutsikal lihtsalt natuke veel kasvada ja teeme väiksemaid ringe.

Seotud märksõnad
Kontaktid Esindused Abi Seadmetugi Seadmete juhendid Elisast Tule tööle Teenuste tingimused ja hinnakirjad Tehisintellekt Elisas Koostöö startupidega Projekteerijale ja arendajale For carriers Pressiinfo

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.