Liigu edasi põhisisu juurde
Elisa

Breadcrumb

Millises keskkonnas sa veebi kaudu TV-d saad vaadata, sõltub sellest, millise TV-teenuse kasutaja sa oled.
Uus Elisa Elamus Liitumised alates 10.08.2021 Mine vaatama
Vanemad TV-teenused Liitumised enne 10.08.2021 Mine vaatama

Heida pilk legende tekitanud estofiili elu telgitagustesse

31.12.2021

Heida pilk legende tekitanud estofiili elu telgitagustesse

Soome pikima ametiajaga president, karismaatiline Urho Kaleva Kekkonen (1900-1986) Kekkonen tegutses aastakümneid Eesti heaks nii poliitika telgitagustes kui ka eesliinil. Eesti-pisikusse nakatus ta Helsingi ülikoolis õppides ja lahti sellest enam ei saanudki ning hõimuvelledega suhete hoidmist pidas Soome pikima ametiajaga president oluliseks ka siis, kui poliitiline seis seda justkui ei soosinud.

Põneva eluloo ja karjääriga Kekkonen tegi oma presidentuuri ajal Eestisse 1964. aasta märtsis lausa legende tekitanud eraviisilise külaskäigu. Välismaal küll kritiseeriti Moskva loal toimunud visiiti, kuid eestlaste jaoks oli toimunu kahtlemata tähtis ja seda võeti kui toetusavaldust okupeeritud Eestisse. Kohtadesse, kus Kekkonen Eestis viibis, oli siis tegemist suusaraja või saunalavaga, jäid temast maha anekdoodid ja vested, mis levisid legendidena suust suhu.

Emeriitprofessor Pekka Lilja ja toimetaja Kulle Raig kirjutavad raamatus “Urho Kekkonen ja Eesti” presidendi rollist Eesti ja Soome suhete arengus. Raamatus on rohkesti uut teavet 1920. ja 1930. aastatest, sõdade ajast ja mainitud Eesti-visiidist 1964. aasta märtsis. See visiit avas kahe maa suhetes pärast pikka vaikelu uue ajastu: jälle hakkasid Soome lahel sõitma reisilaevad, aegamööda tihenesid elualade- ja inimestevahelised kontaktid.

Eesti ei olnud Kekkonenile kunagi haletsusväärne noorem või väiksem vend, elu tähtsusetu kõrvalliin, vaid püsiv osa tema aatemaailmast. Ka Nõukogude okupatsiooni ajal ei olnud see maa Kekkoneni jaoks punasesse uttu mattunud mõru mälestus, vaid koht, kus hoiti eestlust elus. Selle maa heaks püüdis Kekkonen teha seda, mis neis oludes oli võimalik.

Lisadena on raamatus ära toodud 12. märtsil 1964 Tartu ülikooli aulas peetud president Kekkoneni kuulus kõne ja tema esinemise tekst – Eestis-käigu kokkuvõte – Soome estofiilidele 14. mail 1964.

Lisaks sisaldab raamat haruldasi pilte, samuti kronoloogilises järgnevuses noppeid meie ühisest ajaloost.

Allikas
Diktor raamatud
Seotud märksõnad