Heal sõnal on suur jõud vaimses heaolus

Viimase pooleteise aasta jooksul ja veidi peale on drastiliselt vähenenud meie silmast silma suhtlus. Seetõttu kogeme aina enam ka üksildust kodus või tööl. Märgata ja tuge saab pakkuda siinjuures nii organisatsioon tervikuna, juht, kolleeg, elukaaslane kui ka sõber.

Vaimse tervise heaolu on kahtlemata täna üks organisatsioonide peamiseid fookusi, millele terve aasta jooksul tähelepanu pöörata. Läbimõeldud ja jätkusuutlik tegutsemine peab olema ettevõtete jaoks number üks võtmesõna.

Ühest küljest on pandeemia meid võimendatult toonud ekraanide vahendusel kolleegidele lähemale: otse-eetris oma juhi, lauanaabri või kõrvalosakonna kolleegi koju. Teame ilmselt pareminigi kui enne, milliseid teoseid kellelgi kodusest raamaturiiulist leiab või mis vanuses on projektikaaslase lapsed. Samas on tohutult lihtne ka üksi jääda. Justnagu mõnes metropolis, kus suurlinna elutempos puutud päevas kokku kümnete inimestega, aga õhtul koju naastes tunned end ikka üksi.

Heal sõnal on suur jõud

Organisatsioonil ja juhtidel on oluline roll tõhustamaks inimeste vahelist koostööd ja kommunikatsiooni ning hoolitseda selle eest, et ettevõtte sisekliima oleks hea tervise juures. Ennekõike algab üksilduse vähendamine organisatsioonis väikestest aga teadlikest tegudest.

Elisaski pöörasime vaimse tervise kuul oktoobris – kuid ka jätkusuutlikult aasta läbi – erilist tähelepanu kõigi tööperede vaimsele heaolule. Näiteks kutsusime kolleege üles andma head tagasisidet teisele töökaaslasele tehtud töö, osutatud abi või toetuse eest. Usume, et hea sõnaga liigub kiiremini ja kaugemale. Ja kui oktoobris ei jõudnud oma tunnustust edastada, siis pole ju hilja novembriski. Heal sõnal ei ole „kõlblik kuni“ silti küljes. Samuti küsime järjepidevalt oma inimestelt tagasisidet, kuidas nad ennast tunnevad ja millest on puudu – ja seda mitte korra aastas rahuloluküsitluses, vaid regulaarselt.

Pausile ei tohiks panna ka igapäevast spontaanset märkamist. Juhi südameasi on oma  inimesi meeles pidada, tunnustada ja neile pai teha. Mõelge tagasi möödunud ajale ning leidke üles need asjad, mis on läinud hästi, või ka komistuskohad, millest ettevõte tohutult õppis. Kolleegi hea töö märkamine ei ole koht, kus hinnaalandust teha. Tunnustama ei pea vaid jõulupeol või aasta kokkuvõtteid tehes, vaid pidevalt.

Turvavõrgustik ka uutele töötajatele

Vormis vaimsest tervisest ei saa üle ega ümber ka tänases tööjõupuuduses. Konkurents on jätkuvalt suur ja tööpakkumisi rohkem kui inimesi. Tänaste juhtide töölaual peaks olema to-do-listis punasega alla kriipsutatud just uued töötajad ja nende sisseelamise soodustamine. Kui vanematel olijatel on väljakujunenud tugevam turvavõrgustik ning julgetakse ise rohkem abi küsida, siis äsja organisatsiooniga liitunutele võib see olla väljakutse. Turvavõrgu punumine võtab aega ning kui organisatsioon sellele kaasa ei aita, võibki üsna ruttu tekkida üksijäetuse tunne, mis kulmineerub kiirelt töölt lahkumisega. Seega on tänaste tööandjate üks suurimaid proovikivisid see, kuidas hoida nii olemasolevaid kui ka uusi töötajaid samaväärselt ja teha seda nii, et keegi ei tunneks ennast üksi ka siis, kui ta on füüsiliselt või virtuaalselt ümbritsetud 10, 100 või 1000 kolleegiga.

Seega siit kokkuvõtlikult neli soovitust:

1) Soodusta kolleegide omavahelist tagasiside andmist ja tunnustamist; 

2) Küsi juhina oma inimestelt regulaarset tagasisidet, mitte vaid kord aastas;

3) Märka ja kiida ise juhina oma tiimiliikmeid. Küsi rohkem „kuidas, sul läheb küsimusi?“

4) Ära jäta äsja tööle tulnud inimest üksi. Aita luua talle vajalik kontaktivõrgustik.