Kuna poiss on päris viisakas, kahe kõrva vahel ikka üht-teist on, siis Tatjana soovib temast sportkoera treenida. Selleks me käime iga nädal kuuletuskoolitusel ja jäljetrennis. Kuid see nädalavahetus käisime ka kaitsetrennis.

Olen Ceraga vaid kaks korda seal käinud ja kuna ta kartis kõike ja kõiki, siis meil ei tulnud sellest midagi välja. See on ka üks põhjus, miks ta on treeningutelt pensionile saadetud.

Esimesel kaitsetreeningul vaadatakse, milline on koera kaitseinstinkt ja mis ta teeb.

Laupäeval oli esimene treeningpäev, kus pidin rääkima, milline mu koer on, kui vana ja siis varrukamees üritas varje tagant läheneda ja vaadata, kuidas koer reageeridb. Kuna Geko on vaid 6 kuud vana, siis ega ta veel varukameest nähes mingi lõvi pole (küll aga oma aias valvab nagu isalõvi).

Lõpuks küll sai mõned haugatused kätte ja oligi läbi see trenn selleks korraks. Kestis vast kuni 10 minutit reaalselt. Saime teada, et koeral eeldused olemas, kuid ikka veel natuke liiga noor. Ootame paar kuud ja siis uuesti. Küll aga treener palus, et järgmine päev läheksin siiski kohale ja ta mängiks temaga.

Pühapäeval läksime uuesti siis mängima. Hommik oli vara, trenn kaugel ja nälg oli ka. Saime juhised, mis tegema hakkame ja haare oli ilus, mängis korralikult. Kõige rohkem on mul endal nüüd vaja tööd tegema hakata, mismoodi mida tegema peab. Kuna mul kaitsetrennis käimise kogemus puudub, siis olen ise täielik võhik.

Lisaks läksin Cera õe ja ta omanikuga põllule jäljetrenni tegema. Esiteks ma polnud nii kõrges rohus talle jälge teinud ja teiseks ka mitte nii pikka rada. Pikkus oli 80 sammu ja hetkel veel igas sammus krõbin. Lõpuks sai ka noorhärra oma kõhu täis - hommikusöök jäi ju vahele. Läks hea tempoga ja kõik otsis üles, ei olnud mingit ringi vahtimist. Videos tehakse Cera õele Corale varrukatrenni. 

See nädal sai 3 korda treeneri käe all trenni tehtud, lisaks siis kodus ka veel harjutatud. Ütleme nii, et üle keskmise tublid olime. Nagu ikka, koeral tuleb välja nii nagu koerajuht õpetab. Mina pean end veel koolitama. :)