Eneseteadlik juht ei juhi Exceleid, vaid inimesi

Tihti saadetakse juhid Exceli- või ajajuhtimise koolitusele. Ent eelkõige on oluline, et organisatsioon ja ka juhid suunaksid fookuse sellesse, kuidas neist saaks paremad inimeste juhid.

Enamasti oleme me harjunud, et koolitus, workshop või muu enese arendamisele suunatud tegevus aitab lahendada mõne spetsiifilise (tehnilise) oskuse puudujäägi. Seda ka juhtimises. Lähed Exceli- või AI-koolitusele, harid end ajajuhtimises. Ent paratamatult lahendavad need vaid väikese killukese juhi tööst. Igapäevaelus ei juhi me ju andmetabeleid, vaid inimesi ja nende emotsioone.

Nii on minu hinnangul oluline õppida juurde midagi sellist, mis aitab kaasa oma inimestele paremaks juhiks saamisel. Igaüks meist tuleb hommikul tööle oma emotsioonide, mõtete, rõõmude ja muredega, kuid mitte kunagi puhta lehena. Mida empaatilisem on juht, seda paremini oskab ta inimesi ja nende emotsioone suunata.

Teiste kogemustest on palju õppida 

Mõni aeg tagasi oli mul võimalus läbida meie majasisene Juhtide Akadeemia koolitusprogramm, mis on loodud koostöös Estonian Business Schooliga. See on mõeldud erineva taseme ja kogemusega juhtide arendamiseks. Minu peamine ootus oli saada tugevamaks eelkõige enesejuhtimises ja -teadlikkuses. Olen veendunud, et kui ma ei juhi iseennast targemini, ei saa ma ka teisi hästi juhtida.

Minu jaoks oli taolise programmi üks suurimaid väärtusi võrreldes veebiloengute või e-koolitusmaterjalidega loodud ruum: mitu tundi järjest päriselt kohalolekut ühes füüsilises keskkonnas teiste juhtidega. See annab võimaluse astuda välja igapäevasest orav-rattas-ruttamisest ja vahetada kogemusi. Kõrvaltvaataja pilguga ja emotsioonivabamalt tajud, kuidas teised on sarnaseid väljakutseid lahendanud. Mõistad, et ka kolleegidel on kahtlused, küsimused ja raskused. Kuigi kogenud juhtidena teeme paljusid asju intuitiivselt, on väärtuslik saada kinnitust, et teooria või teiste kogemus toetab meie valikuid.

Taipamisi teel targemaks enesejuhiks

Mida selline õpiprotsess mulle andis? Siin on mõned taipamised, mida ma õppisin või millele ma oma juhi teekonnal (taas) kinnitust sain:

• Tunne oma inimesi ja arvesta inimtüüpidega, kellega koos töötad. Juhi töös on aina enam määramatust. Üha rohkem tuleb arvestada näiteks hübriidsete töövormide ja erinevate ootustega. Tiimid muutuvad ja ühes nendega mängitakse ümber ka koos toimivad inimtüübid. Seetõttu peab efektiivne juht olema kohanemisvõimeline nagu kameeleon. Oluline on osata lugeda oma tiimiliikmete oskusi, motivatsiooni ja tahet ning vastavalt sellele oma juhtimisvõtteid varieerida. 
  Selle paremaks mõistmiseks on erinevaid mudeleid, näiteks ka programmis kasutatud Patrick Lencioni Working Genius mudel. See aitab lahti mõtestada, milles keegi kõige efektiivsem on. Oleme ju väga erinevad. Üks vaatab sadade ridade pikkust andmetabelit entusiastliku hasardiga, teine saab sellest tohutu peavalu. Kui juhina tean, mis kedagi motiveerib või frustreerib, saan ülesandeid paremini delegeerida ja inimesi sihipärasemalt toetada.

  Vähem oluline ei ole ka see, et tiim mõistaks mind kui juhti – millised on minu tugevused või millal minu stressitase kõrgustesse tõuseb. See aitab meil tiimina paljusid olukordi paremini “lugeda” ning loob eelduse ausaks ja usalduslikuks koostööks. 

• Kuhu me juhtidena enda ja oma inimeste energia suuname? Enesejuhtimise keskmes on oskus leida sisemine tasakaal. Igaühes meist elab sisemine kriitik, kelle eesmärk on meid kaitsta. Meie aju esmane ülesanne on hoida meid elus, mistõttu on paljud mõtted loomupäraselt negatiivsed ja ettevaatlikud. Juhi roll on õppida neid mõtteid märkama ja juhtima, et saavutada sisemine tasakaal.

  Oluline on teadvustada, kuhu me oma energiat suuname, sest just sealt tuleb ka kasv. Kui juht suudab iseennast paremini juhtida, loob ta ka oma inimestele psühholoogiliselt turvalise keskkonna, kus julgetakse teha otsuseid, katsetada, vigadest õppida, ning kus tekib innovatsioon.

• Enesehoidmise oskus on esmatähtis. Väsinud juht ega tema tiimiliikmed ei tee häid otsuseid. Enesehoidmine ei ole luksus, vaid vastutus. Kui pigistan oma tiimiliikmed või iseenda päevade kaupa energiast tühjaks, ei sünni häid ideid ega julgeid otsuseid. Juht peab juhtima inimesi läbi nende tugevuste, mitte ainult tulemuste kaudu. See eeldab ka, et meil kõigil oleks päeva jooksul aega päriselt mõelda, mistõttu ei saa iga sekundit ära sisustada kasuliku ja aeg-on-raha-tüüpi tegevusega.

Eelneva kokkuvõtteks usun, et kui juht julgeb pidevalt õppida ning hoolida nii enda kui ka teiste heaolust, tekib keskkond, kus inimesed tahavad olla ja millesse nad soovivad panustada. Päeva lõpuks on meie peamine vastutus juhtidena see, millise tundega inimesed uut töönädalat alustavad – kas see tekitab positiivset elevust ja motivatsiooni või paneb pühapäeva õhtul peas idanema muremõtted. Tööheaolu ja laiemalt töötajate elukvaliteet peitub empaatilises, mitte vaid numbrikeskses juhtimises.

Evelin Tulp, Elisa telekomiteenuste valdkonna juht