Atlantise Väravad – uskumatu seiklus, kus Eesti tüdruku kätes on maailma ajaloo edasikestmine

Kas Atlantise Väravad on järjekordne katse kirjeldada veeuputuses kadunud saart?

Järjekordne pseudoajalooline katse Atlantist kirjeldada see pole. Tegu on küll alternatiivajaloolise fantaasiapõnevikuga, kus korraks isegi Atlantisele satutakse, kuid raamatu tegevus toimub meile kõigile tuntud kaasaegses maailmas. Tõsi küll – paikades, mille kohta ametlik ajalugu räägib üht ent legendid ja müüdid hoopis midagi muud. Seletamatutel põhjustel kadunud Atlantis - meie praegusele eelnenud arenenud tsivilisatsioon - võis mõjutada maailma ajalugu ja ehk mõjutab seda tänaseni. Iidsed teadmised, mida seostatakse seal elanud, hilisemate rahvaste jaoks “jumalateks” nimetatud müstilise inimrassiga, on kusagil alles ning just neid raamatu peategelased jahivadki. Teadmisi, mille abil võib inimene olla kõikvõimas.

Selle raamatu kurjus, Pimeduse Vennaskond pole tavapärane kollide kompanii. Miks just selline vastane?

Siin raamatus ei ole tavapäraseid mütoloogilisi olendeid, kel sabad, kihvad, küünised, kujumuutmise- või võluvõimed. Kurjus on siin – ütleks lausa realistlik. Teadmisi, mille abil inimeste üle valitseda, on enda valdusse ihanud kõik, kes läbi ajaloo on soovinud inimkonda orjastada. Teadmata, et täidavad neid teadmisi kurjade kavatsustega jahtides ühe iidse Vennnaskonna tahet.

Selle peaaegu piiramatute võimalustega ebainimliku Vennaskonna vastu peavad seisma vaid kaks täiesti tavaliste inimlike omadustega noort inimest - blond ajalootudeng Aime ja salapärase päritoluga Nathaniel. Mis siis, kui need oskused, mida me praegu peame üleloomulikeks võimeteks või maagiaks, on lihtsalt inimvõimed, mida evis meie eelmine, kadunud tsivilisatsioon ja mida meie oleme unustanud? Või on keegi kurjade kavatsutega manipuleerinud meid neid vägevaid oskusi unustama, et muutuksime abituteks nende tahtele vastu seisma. Müstilisi Atlantise Väravaid otsides peavad raamatu peategelased leidma ka igas inimeses peidus oleva müütilise salaväe.

Miks raamatu peategelane on Eesti neiu, kuigi teose tegevustik toimub üle kogu maailma eri paikades ja Eestisse ei jõua?

Me oleme harjunud arvama, et tegelik ajalugu tehti ja tehakse praegugi kuskil mujal – Rooma Impeeriumist Euroopa Liiduni. Seda, et me kuulume maailma ühte unikaalsemasse rahvakildu, millel on 10 000 aastat ajalugu, väga ainukordsed ja kõigi maade müütides jumalikule päritolule viitavad välised tunnused, pole meile kunagi õpetatud. Me keegi ei tea, mis asus Eesti territooriumil enne, kui selle 12000 aastat tagasi, samas katastroofis, mis hävitas Atlantise, kaheks tuhandeks aastaks kattis kilomeetripaksune jääkiht. Meile pole räägitud, miks on eesti keele grammatika sarnane sumeri keele omale, millel puuduvad muus maailmas analoogid. Tegelikult pole eestlased vähem ajaloorahvas kui inglased, prantslased või muud suurrahvad. Peategelane Aime saabki teada, et tal on maailmas kõige unikaalsem geenimuster, mis annab talle ainulaadse võime siduda kokku kahe ajastu sündmused ja võtta enda kanda maailma päästmine vääramatust kosmilisest katastroofist.

Päris üksi tüdruk oma ränga missiooniga hakkama ei saa – tal tuleb jõud ühendada salapärase aadliku Nathanieliga. Klapperjahis läbi müütiliste paikade puutuvad nad kokku salakavalate salaorganisatsioonide, jõhkrate enesetaputerroristide, põlisrahvaste nõidade, veidrikest esoteerikute ja end maailma eest peitvate geeniustega.

Lugesite Elisa Raamatu intervjuud Atlantise Väravad autoriga.