Elisa kutsub kampaaniaga vanemaid üles aeglustama lapsepõlve digitaliseerumist
Elisa tuletab meelde, et alla üheksa-aastastele lastele pole isiklik nutitelefon vajalik ega soovitatav – ning kutsub vanemaid mõtlema, milline on tegelikult lapsele kasulik ja turvaline digikeskkond. Ka oma klientidel soovitab ettevõte nutitelefoni soetamist alles alates üheksandast eluaastast ja väiksemate laste vanematel valida alternatiive lastekellade ja nuputelefonide seast.
Elisa Eesti erakliendiüksuse juht Mailiis Ploomann ütleb, et kampaania eesmärk on adresseerida klientide muret ja lükata ümber mõningaid väärarusaamasid.
“Me elame ajastul, kus laps õpib enne pildistama kui lugema ja kahjuks levib kohati ka väärarusaam, et väikelast peaks tehnoloogiaga sõbraks tegema varakult – muidu jääb ta teistest maha. Tegelikkuses aga ei saa nutibeebidest tõenäoliselt IT-gurud, pigem vastupidi. Kui me anname lapsele nutitelefoni enne, kui ta oskab sellega kaasnevas inforuumis orienteeruda, siis paneme talle taskusse kogu maailma — ilma filtrita. See on suur vastutus,“ selgitas Ploomann.
Digitaalse lapsepõlve paradoks
Lapsed kasvavad nähes, et nutitelefon vanema tööriist, suhtlusvahend ja meelelahutusallikas. Samal ajal näitavad rahvusvahelised uuringud, et laste jaoks võib varajane ja kontrollimatu nutikasutus tähendada keskendumisvõime vähenemist, kehvemat unekvaliteeti ja isegi ärevust.
Eestis on viimastel aastatel õpetajad ja lastepsühholoogid üha sagedamini märkinud, et nooremate koolilaste keskendumisvõime on vähenenud – lapsed vajavad sagedamini tähelepanu ümberlülitamist ja rahunemishetki. Tervise Arengu Instituudi 2023. aasta laste heaolu raport tõi välja, et 7–11-aastaste seas on kasvanud ekraanide taga veedetav aeg ja vähenenud süvenemisvõime õppetöös.
Seda kinnitab ka Eesti ühe suurima seadmemüüja Elisa kogemus. „Vanemad tunnistavad meile, et nad tunnevad enda laste digikasvatusel abituna. Nutitelefon tundub praktiline lahendus mitmetele logistilisetele küsimustele aga avab perede jaoks ootamatult hulga teisi, palju keerulisemaid väljakutseid,“ lisab Ploomann.
Aeg aeglustada ja rääkida reeglitest
Piiride seadmist lähtuvalt lapse vanusest, toetab ka Eesti psühholoogide seas kasutatud rahvusvaheline 3-6-9-12 reegel, mille töötas välja prantsuse psühhiaater Serge Tisseron.
“See metoodika kasutab kindlaid vanuselist jaotusi digiseadmete ja interneti kasutamiseks, mille järgi enne 3. eluaastat ei soovitata üldse ekraaniaega, alla 6-aastaseid ei tohiks jätta digiseadmetega omapäi, enne 9. eluaastat ei peaks lapsel olema iseseisvat ligipääsu internetile ega isiklikku nutitelefoni ja enne 12. eluaastat tuleks internetikeskkonda siseneda koos vanema juhendamise ja järelvalvega,” selgitas Ploomann.
Neile, kes soovivad lapsele pakkuda ühendust ja turvatunnet, on heaks vaheastmeks nuputelefonid või laste-nutikellad, mis võimaldavad suhelda, aga ei ava piiramata ligipääsu internetile ning enne nutitelefoni ostmist soovitab Ploomann läbi arutada nn nutivalmiduse kontrolli – lihtsad küsimused, mis aitavad otsustada, kas laps on valmis:
Kas laps oskab arutada, mis on sobiv ja sobimatu sisu?
Kas ta järgib kokkuleppeid ja ajapiiranguid?
Kas peres on olemas turvalised nutireeglid?
Ettevõte rõhutab, et see pole tehnoloogia-vastane sõnum, vaid üleskutse teadlikkusele.
„Me ei räägi keelamisest, vaid tempo aeglustamisest – lastele jäägu nende lapsepõlv. Tehnoloogia on vahend, mitte eesmärk ja kui laps saab nutitelefoni õigel ajal ning vanemad loovad kodus digikultuuri, siis kasvab tugev ja targalt ühendatud põlvkond, kes digimaailma võimalused enda jaoks parimal moel tööle oskavad rakendada,“ ütleb Ploomann.
Loe lisaks: https://www.elisa.ee/et/uudised/tag/nutivaba-lapsepolv