Elisa IT-juht: nooremarendajana esimese töö leidmine ei ole lihtne, kuid veidi pingutades saab takistused ületada

Alustavale tarkvaraarendajale võib üheks kõige suuremaks proovikiviks osutuda esimese töö- või praktikakoha leidmine ning kuigi IT-töötajatest on puudust kõikjal, siis otsivad enamus tööandjatest pigem spetsialiste, kelle koolitamine ei nõua liigselt ressursse. Siiski märgib Elisa IT-juht Villu Teearu, et pikaajalisele jätkusuutlikkusele panustavad ettevõtted peaks aga järelkasvu peale mõtlema ning mõistma, et uue põlvkonna arendajate arengusse panustamine on kõigi turuosaliste huvides.

“Töökuulutusi sirvides võib tihtilugu tekkida mulje, et otsitakse 20-aastaseid arendajaid, kel on viis aastat töökogemust. Kui mõned sellised superstaarid võib ka kuskilt leida, siis reaalsuses peavad kõik arendajad kuskil alguse tegema ning veidigi suurema arendustiimi puhul on vältimatu, et võimalus tuleb anda ka noorematele ja alles oma karjääritee alguses olevatele spetsialistidele – IT-turg areneb lihtsalt nii kiirelt, et vajalikul hulgal aastatepikkuse kogemusepagasiga inimesi võib olla võimatu leida,” sõnas ta.

Küll aga seavad reaalsed olud Teearu sõnul omad piirangud ning kui isegi mõni organisatsioon võib tahta anda võimaluse suurele hulgale noorematele arendajatele, siis tuleb leida tasakaalupunkt, kus kogenumatel kolleegidel on nooremate töötajate välja õpetamiseks piisavalt aega, kuid kus ettevõtte töö alalise mentortöö tõttu täielikult kinni ei kiilu. “See tähendab, et ettevõtted peavad olema üsnagi valivad selle osas, kes on need konkreetsed juuniorid, kellele ühel või teisel hetkel võimalus antakse – mingil hetkel tuleb piir ette, kuniks mingi hulk noori jõuab tasemele, kus nad muutuvad iseseisvamaks,” selgitas ta.

Noortele võimaluse andmine on kõigi huvides

See, millistel alustel otsustakse noorematele arendajatele ettevõtte ridades võimalus anda, sõltub Elisa IT-juhi sõnul väga tugevalt sellest, milline on ettevõtte äristrateegia ja kui palju ollakse nõus kellegi välja koolitamisesse ressursse panustama. Seega võib tema sõnul IT-majas, kus müüakse klientidele arendustunde, olla noorema ja alles õppiva arendaja palkamist oluliselt raskem õigustada, kui tootefirma puhul.

“Küll aga ei tähenda see, et on mingi hulk ettevõtteid, kuhu saab juunioreid tööle võtta ja mingi hulk, kuhu ei saa. Noorematele arendajatele võimaluse andmine on kõikide IT-sektoris tegutsevate ettevõtete ühistes huvides ning mida rohkem kinnitab kanda trend, kus üks ettevõte panustab nooremate arendajate välja koolitamisesse ning teine üritab neid pärast aastat ära osta, seda nigelemaks muutub olukord kõigi jaoks,” märkis ta, lisades, et vähemalt mingis ulatuses on võimalik noorel arendajal käsi valgeks saada igas IT-ga tegelevas ettevõttes.

“Seejuures tasub aga oma esimest võimalust otsitavatel nooremspetsialistel meeles pidada, et konkurents on tihe ning silma paistmiseks tuleb üritada massist välja paista. Iga ettevõte otsib küll midagi veidi erinevat, kuid üldjoontes aitab silma paista initsatiivikus, selge õppimissoovi ja arenemishuvi välja näitamine ning võime näidata, et töö programmeerijana pakub päriselt huvi, mitte ei tehta seda pelgalt raha pärast teha,” lausus ta. “See ei tähenda, et hea palk ei võiks olla osa põhjusest, miks soovitakse arendajaks saada, kuid kuna töö arendajana pole lihtne, siis selle ameti pidamine vaid raha pärast ei kesta harilikult väga pikalt.”

Teearu sõnul on aktiivsemalt juunior arendajaid palkavate ettevõtete jaoks selge, et enamikel kandidaatidel pole veel reaalselt töökogemust, mille abil oma oskuseid ja huvi välja näidata. Küll aga on tema sõnul üsnagi lihtne vestluste analüüsimise ja CV sirvimise abil mõista, kas potentsiaalse arendaja profiil kattub sellega, mida ettevõte parasjagu otsib. Mida paremini suudetakse erinevaid olulisi aspekte neis kanalites peegeldada, seda suurem võimalus, et töökoht ka endale saadakse.

“Heaks näiteks on erinevad tudengiprojektid võib vabast ajast nokitsetud tarkvaralahendused – isegi kui need ei tööta, siis on need ideaalseks vahendiks näitama, et arendamine on midagi, mis huvitav inimest piisavalt ning et ta viitsib sellega ka iseseisvalt tegeleda,” ütles Teearu. “Arendaja töö nõuab iseseisvust, pealehakkamist ning oskust käigu pealt asju õppida, seega on kõik seni tehtu, mis aitab neid omadusi välja näidata, ainult kasuks.”

Kooli läbimine pole nõutav, kuid aitab kindlasti

Niisamuti aitab IT-juhi sõnul valiku lihtsamaks teha mõne mahukama koolituse, õppekava või ümberõppeprogrammi läbi tegemine. “Arendajate puhul pole eeldatud, et nad peaks ilmtingimata olema oskused omandanud mõnes ametlikus vormis – iseõppinud arendajaid on palju ning tihti on nad ka väga head – kuid kui keegi on suutnud läbi teha kolmeaastase õppekava või pannud oma senise karjääri pausile, et läbida ValiIT ümberõppeprogramm, võib sadade kandidaatide vahel valiv tööandja olla üsnagi kindel, et huvi eriala vastu on siiras ja tegu pole ajakirjanduses suuri palganumbreid nähes tekkinud uitmõttega,” märkis ta.

“Kõik see tähendab, et tegelikult on nooremarendajal võimalik endale esimene töökoht üsnagi hõlpsalt leida, kuid see eeldab ka üksjagu pingutamist. Kui kogenud arendajate postkastid on tööpakkumistest umbes, siis esimesed aasta-kaks arendaja karjäärist kuluvad suurte tegude ära tegemise asemel peamiselt õppimisele ja oskuste lihvimisele – seetõttu valitakse oma tiimi palgatavaid nooremarendajaid hoolsalt ning pea alati eelistatakse inimesi, kelle puhul nähakse kõige suuremat tulevikupotentsiaali,” selgitas Teearu. “Kui aga huvi on siiras, ambitsioonid olemas ning omalt poolt kõvasti pingutatakse, et need omadused ka reaalselt välja paistaks, võib töö- või praktikakoha leidmises üsnagi kindel olla.”