Elisa: Digilugemine sarnaneb üha enam sotsiaalmeedia kasutusele

Elisa Raamatu lugemisäpi mullune aasta näitas, et digilugemine sarnaneb üha enam sotsiaalmeedia kasutusele. Eesti elanikud loevad üha rohkem digiraamatuid, kuid seda sagedamate ja lühemate sessioonide kaupa.

Elisa uute teenuste juhi Kertu Kriiski sõnul loeti digiraamatuid Elisa Raamatu äpis mullu 10% võrra rohkem kui üle-eelmisel aastal, kuid samas tekkis muutus lugemise viisides. „Täiesti uus ja eristuv trend varasemaga võrreldes on see, et digilugemine sarnaneb üha enam sotsiaalmeedia kasutusele. Loetakse rohkem, kuid lühemate sessioonide kaupa. Mullu tegi keskmine digilugeja päeva jooksul 3-4 lugemisessiooni, mis oma olemuselt meenutabki enam nutiseadmest sotsiaalmeedia ja uudiste tarbimist kui traditsioonilist lugemist,“ kommenteeris Kertu Kriisk eelmise aasta digilugemise trende.

Kriisk tõdes, et meelelahutus on suundumas lühikest keskendumisaega vajavatesse videoklippidesse ja sotsiaalmeediasse ning kuna Elisa Raamat võimaldab lugeda digiraamatuid ja –ajakirjasid mugavalt lühemate sessioonide kaupa, kasvab ka lugemisäpi populaarsus. 

Uuringud näitavad, et tänu Elisa Raamatule on lugemus kasvanud Eestis rohkem kui 66% võrra. „Näeme, et tänapäeva inimene soovib tarbida meelelahutust just seal, kus tal selleks parasjagu aega tekib. Selleks sobivad mõne minutilised ootehetked või bussisõit tööle – kasutaja soovib, et sisu on tema jaoks kättesaadav kiiresti ja mugavalt,“ rääkis Kertu Kriisk. 

2017. aastal lugesid Elisa Raamatu kasutajad digiraamatuid ja -ajakirju 2819 päeva, 11 tundi ja 56 minutit, mis teeb kokku pea kaheksa aastat lugemist. Keskmine lugemissessiooni pikkus kasvas aastaga 12 minutilt 17 minutile nädalavahetustel ning jäi veidi alla 10 minuti nädala sees.

Elisa Raamatu kasutatavust tõstavad lisaks veel ka Iselugeja ettelugemise funktsioon, kus äpis saadavalolevaid raamatuid loeb ette Iselugeja robot ning mullu äppi lisandunud üheksa menukaimat eestikeelset ajakirja. Audio-versioonis olevate raamatute hulk on funktsionaalsuse loomise hetkest kaheksakordistunud ja seega saab pea kõiki 2500 raamatut täna juba ka kuulata.

Ajakirjade lisandumine Elisa Raamatu äppi annab kiiremat lugemist ka neile, kes päris iga päev raamatut lugeda ei jõua. Kasutajate hulk, kes avavad rakendust igapäevaselt on kasvutempos ning kliendiuuringu järgi kasutatakse lugemispausideks enamasti kiireid ootehetki või transpordiks kuluvat aega. Eelmise aasta viimastel kuudel olid äpis kõige menukamad ajakirjad Kroonika, Anne&Stiil ning Pere ja Kodu.

Võrreldes 2016. ja 2017. lugemisaastat on näha, et kõige populaarsem raamat oli samast žanrist ja sarnase positsiooniga autoritelt. Mõlemad rahva lemmikud on värvikate ja armastatud Eesti avaliku elu tegelasete sulest, kes räägivad ausalt ja avameelselt oma elust. 2016. aastal oli kõige populaarsem Stig Rästa „Minu Kennedy“ ning eelmisel aastal Mihkel Raua „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda.“

2017 aasta TOP10-ne sekka jõudsid ka Alex Lepajõe ning Hannes Võrno raamatud ning Millenniumi saaga „Lohetätoveeringuga tüdruku“ jätkulood David Lagercrantzi sulest. Positiivse üllatusena on lugejad lisaks uudiskirjandusele taasavastanud ka klassikud – 2017. aasta lõikes kolmandale kohale tõusis Andrus Kivirähki kunagine menuk „Rehepapp“. Raamatu ainetel ilmus eelmisel aastal ka režissöör Rainer Sarneti paljukiidetud linateos "Rehepapp ehk November".

„Elisa Raamat on kohandatud tänapäevase info ja meelelahutuse tarbiva inimese harjumustega ning on seetõttu kõige kasutatavam e-raamatute lugemisvõimalus Eesti turul,“ sõnas Kriisk.

2017. Elisa Raamatu TOP 10

Elisa Raamatu teenus on tänaseks turul olnud juba kolm aastat ning sellega saavad liituda kõigi operaatorite kliendid. Tegemist on kõneoperaatori teenustest täiesti eraldiseisva äpipõhise lahendusega ning ühe kuutasu eest saab lugeda üle 2500 eestikeelset e-raamatut ja populaarsemaid Eesti ajakirju.