Eestlaste pihta suunatud küberrünnakute hulk näitab lõpuks esimesi stabiliseerumise märke
Eestlaste pihta suunatud küberrünnakute hulk näitab esimest korda sel aastal stabiliseerumise märke, kuid ohutase püsib jätkuvalt kõrgel, selgub internetikasutust turvava teenuse Netivalvur statistikast. Võrreldes rekordilise märtsiga langes aprillis ja mais nii rünnete koguhulk kui ka keskmine rünnete hulk ühe kasutaja kohta, samas kui võrreldes eelmise aasta sama ajaga esineb ohte jätkuvalt üle kahe korra rohkem.
Sel aastal on inimesi enim kimbutanud pahavara, pettused ja botivõrgud. Kasutajaid üritatakse meelitada alla laadima libauuendusi, osalema libaloosides või jagama oma isiklikku infot muudel viisidel. Ohvrite eksitamiseks kasutatakse sageli tuntud brändide nimesid, hirmutamist või “häid pakkumisi”, mis aitavad tähelepanu hajutada ja aidata kurjategijatel eesmärgini jõuda.
“On rõõmustav näha, et viimastel kuudel on eksponentsiaalne ohtude kasv veidi pidurdunud, kuid see ei tähenda, et olukord oleks hea. Võrreldes eelmise aasta sama aja, või isegi aasta algusega, püsib Netivalvuri tuvastatud situatsioonide hulk väga kõrgel. Näiteks tuli nii aprillis kui ka mais teenusel jätkuvalt reageerida enam kui kahele miljonile ohule, kusjuures mais liikus rünnete koguhulga trendijoon taas veidi ülespoole,” kommenteeris olukorda küberruumis Elisa erakliendiüksuse juht Mailiis Ploomann.
Selle aasta esimese viie kuu jooksul on Netivalvur pidanud ühe kasutaja kohta keskmiselt reageerima 120 ohule kuus, veel aasta tagasi jäi sama näitaja 38 juurde. Sel aastal on seni kõige ohtlikum kuu olnud märts, kõige rahulikum oli olukord jaanuaris. Alates veebruarist on Netivalvur pidanud iga kuu appi tõttama enam kui kahel miljonil juhul. Möödunud aastal saabus ohtude haripunkt augustis.
Küberkurjategijad leiavad oma eesmärkideni jõudmiseks ka järjest loomingulisemaid viise. Näiteks levis hiljuti õngitsusskeem, kus inimestele saadeti SMSi kaudu link lehele, mis meenutas Microsofti sisselogimislehte. Veebilehe taga olid aga pahalased, kes varastasid sinna sisestatud e-posti aadressid ja paroolid. Niisamuti on hiljaaegu levinud head tootlikkust lubavad krüptokaubandusplatvormid, libauuendused ja muud kavalad skeemid.
Kadunud pole ka sotsiaalmeedia kaudu levivad õngitsuspettused, kus inimesi meelitatakse osalema libaloosides või kus neile saadetakse otsesõnumite kaudu erinevaid linke. Erinevatel veebilehtedel võib kohata liba-viiruseteavitusi ning jätkuvalt levivad aktiivselt ka e-kirjade kaudu levitatavad skeemid, kus inimesi üritatakse hirmutada või panna nad uskuma, et midagi on võidetud.
“Enda ja oma lähedaste kaitsmiseks tuleb püsida valvas ning mõista, et ohud võivad varitseda iga nurga taga. On oluline püsida kursis viimaste uudistega ning võtta kasutusele digitaalsed abilised, näiteks Netivalvur või hea viirusetõrje, mis saavad sekkuda juhul, kui endal tähelepanu hajub või satutakse kokku ohuvektoriga, millest lihtsalt veel teadlikud ei olda,” lisas Ploomann.