Liigu edasi põhisisu juurde
Elisa

Breadcrumb

Millises keskkonnas sa veebi kaudu TV-d saad vaadata, sõltub sellest, millise TV-teenuse kasutaja sa oled.
Uus Elisa Elamus Liitumised alates 10.08.2021 Mine vaatama
Vanemad TV-teenused Liitumised enne 10.08.2021 Mine vaatama

Eestlased on koroonakriisi mõjul hakanud palju pikemaid telefonivestluseid pidama

29.12.2021

Eestlased on koroonakriisi mõjul hakanud palju pikemaid telefonivestluseid pidama

Tehtavate telefonikõnede hulk on Eestis aastast-aastasse jäänud võrdlemisi stabiilseks, küll aga on koroonakriisist tingitud ebakindlus oluliselt pikendanud kõnede kestvust, selgub telekomioperaatori Elisa võrgustatistikast. Pikemate telefonikõnede tegemise kõrval on hüppeliselt kasvanud ka mobiilse interneti kasutamine.

Statistikast lähtub, et võrreldes kolme aasta taguse ajaga ei ole aasta lõikes tehtud kõnede arv sisuliselt ei kasvanud ega langenud. Sarnast trendi oli näha ka kõnede keskmise pikkuse juures, kuid 2020. aasta alguses alanud koroonakriis muutis statistikat üsnagi äkiliselt. Kõige suuremat hüpet kõnede kestvuses on näha sama aasta märtsis alanud eriolukorra alguses, mil teenindatud kõneminutite arv kasvas ligi 35%.

“Kõned kestavad varasemaga võrreldes pikemalt tänase päevani välja, kusjuures on üsna selgelt näha, et kui piirangud karmistuvad, siis tõusevad hüppeliselt ka kõnede pikkused,” lausus Elisa tegevjuht Andrus Hiiepuu. “Seejuures on kõnede koguarvus näha vaid väikeseid tõuse, mis tähendab, et kliendid helistavad endiselt sama palju, kuid nad veedavad telefoni otsas kauem aega.”

Kõige suuremad hüpped kõnede kestvuses toimusid möödunud aasta märtsis ja detsembris ning selle aasta aprillis ja oktoobris. “Uute tüvede ilmnemisel või suuremate nakatumislainete puhul on mõistetav, et inimesed soovivad rohkem arutada, lähedastele piirangute täpsemaid olemusi selgitada ja uurida, kas endale oluliste inimestega on ikka kõik korras. Tavapärased “Tere, kuidas läheb?” lühikõned asenduvad pikemate ja sisukamate vestlustega,” selgitas Hiiepuu.

Kui telefonikõnede arv on aastate jooksul püsinud stabiilsena, siis on aina suurem osa inimeste vahelisest suhtlusest liikunud internetti. Viimase kolme aasta jooksul on Elisa klientide mobiilse andmeside kasutus kasvanud ligi kahe kolmandiku võrra ning seejuures on olulist rolli mänginud ka järjest suurem hulk kodukontorites veedetud tunde.

Hiiepuu sõnas, et sarnaselt telefonikõnede pikkusele kasvas kriisi alguses hüppeliselt mobiilse interneti kasutamine, suurenedes kuust-kuusse ligi 14%. “Mobiilse interneti kasutus on kuust-kuusse kasvanud juba aastaid ning pigem on see olnud võrdlemisi ühtlane, seega näitab järsk kasv kriisiperioodi alguses, et inimesed hakkasid aina enam meediat tarbima, infot otsima ja lähedastega suhtlema. Jätkuvat tugevat kasvu mõjutab kindlasti ka kodukontoritest töötamine,” lausus ta.

Ta täpsustas, et võrgukasutuse statistikast on selgelt näha kiiremad kasvunumbrid aegadel, mil nakatumisi on rohkem ja inimesed veedavad rohkem aega kodudes ning ka suvilates. “Paljud inimesed on otsustanud kodukontori võimalusest kasu lõigata ja läinud kõrgema riskiga aegadel tööd tegema maakoju või suvilasse. Kuna seal ei pruugi alati kiire kaabelinterneti võimalust olla, või ei soovita seda sinna paigaldada, siis tehaksegi videokõned ära mobiilse interneti toel,” ütles Hiiepuu.

Kodukontorite ning lähedastega kontaktis püsimise kõrval mõjutab Hiiepuu sõnul järjest suurenevat mobiilse interneti kasutust selgelt ka meediasisu tarbimine, nende seas nii striimingteenused nagu Netflix ja Elisa Huub kui ka videoplatvormid nagu YouTube ja TikTok.

Seotud märksõnad