Eesti inimesed tunnevad kasvavate digiohtude ees võimetust
Elisa poolt hiljuti läbi viidud uuringust selgus, et inimeste jaoks käivad internetis levivad ohud ja nendega seotud muutused üle jõu – enamik tunneb, et ei suuda uute võrguohtudega sammu pidada ning vähemalt iga neljanda jaoks jäävad digiturvalisuse terminid ja kaitsevõimalused segaseks või liiga keeruliseks. Enim tuntakse muret enda turvalisuse pärast internetis kahtlaste linkide või võlts e-poe otsa sattumise osas.
Elisa infoturbejuht Mai Kraft, kelle igapäevatöö ongi seotud uute digiriskide tuvastamise ning nende vastu võitlemisega, nendib, et inimesed tajuvad olukorda adekvaatselt ning enda kaitsmiseks peab nii iga ettevõte kui ka inimesed pidevalt pingutama.
“Püüame ka ise oma kliente pidevalt harida, hoiatada ja neid erinevaid uusi lahendusi kasutusele võttes kaitsta. Õngitsussõnumite ja petukõnede blokeerimine on täna elementaarne vastutustundlik käitumine ja kõikide meie teenuste osa ning lisaks pakume erinevaid lisateenuseid, millega saab oma turvatunnet veelgi suurendada,” selgitas ta.
Digiturvalisust suurendavad lisateenused on klientide jaoks olulised. Seda näitab internetikasutust turvava Netivalvuri teenuse statistika – teises kvartalis blokeeris see ligi 24 miljonit küberohtu ning poolaasta jooksul kasvas teenuse kasutajaskond enam kui 73%.
“Lisaks pidevale teavitustööle, mida erinevad riigiasutused ja organisatsioonid omaltpoolt teevad, muutuvad erinevad küberturvalisuse lahendused meie elus järjest tähtsamaks,” lisas Kraft tuleviku suundumusi kommenteerides.
30% viimasele digiturvalisuse uuringule vastanutest nentis ka ise, et nende peamised hirmud ongi seotud kahtlaste veebilehtede ja linkidel klõpsamisega ning e-ostude turvalisusega. Need teemad tekitavad enim muret nii neile, kes mõtlevad digiohtudele igapäevaselt, kui ka neile, kes on juba nende ohvriks langenud.
Venekeelses elanikkonnagrupis püsib suurim digioht samuti kahtlastel linkidel klõpsamine (37% vastanutest näeb seda peamise murekohana), kuid teiseks suurimaks ohuks peab 31,5% vastanutest petukõne ohvriks langemist. Kolmandal kohal on oht saada petukiri (20%).
“Venekeelse sihtrühma suurem hirm petukõnede ees võib olla seotud sellega, et nemad on olnud selliste rünnakute peamine sihtmärk märksa kauem. AI ja kõnerobotite arenguga ning küberkuritegevuse kasvuga Eestis aga tuleb selliseid kõnesid järjest rohkem ka selges ja puhtas eesti keeles,” lisas Kraft.
Kui pettur saab inimesega ühendust, siis on juba erinevaid skeeme või lugusid, läbi mille üritatakse inimestelt andmeid või raha välja petta.
“Selles osas kehtib ikka vana tõde, et ükskõik mis numbrilt või keeles kõne teile jõuab, siis telefoniteel enda andmete, pin-koodide või raha andmine võõrastele inimestele, ükskõik kui usutav nende jutt või mure ka ei tunduks, on väga halb mõte ja mõistlik on selline kõne viivitamatult katkestada,” lisas ta.