Berliini filmifestivalil ajalugu teinud sarja "Minu kallis ema" režissöör: meie seriaal julgeb eristuda
Režissöör Doris Tääker osales äsja lõppenud Berliini filmifestivalil, kus tema lavastatud psühholoogiline põnevik “Minu kallis ema” valiti esimese Eesti seriaalina prestiižsesse Berlinale Series Market Selects programmi. Tääker astus festivali raames üles paneeldiskussioonis, kus arutati stereotüüpide ümberkujundamist telesarjades ja naistevastase vägivalla kujutamist ekraanil. Vestlesime Tääkeriga festivali emotsioonidest, sarja rahvusvahelisest tagasisidest ning sellest, millised on filmimaailma suurimad valukohad.
Eesti teletöö kõrge tase maailmaturul
Tääkeri jaoks oli Berlinalel osalemine esmakordne kogemus ning režissöörina oli põnev piiluda rahvusvahelise filmi turuhoone telgitagustesse. „Astusin sinna suurde ruumi sisse ja tekkis tunne, nagu oleks sattunud New Yorgi börsile – tohutult rahvusvaheline keskkond, kõik räägivad valjult, eri riikide stendid kõikjal, seal hulgas Eesti oma. Korraks võttis õhku ahmima, et me olemegi nüüd siin ja täiesti suurelt kõikide teiste maadega kõrvuti,“ kirjeldab ta esimest emotsiooni.
Seriaali rahvusvaheline vastuvõtt oli erakordselt soe ning eriliselt tõsteti esile Eesti näitlejate ja peaosatäitja Doris Tislari kõrget taset. Tääkeri sõnul toimis krimiseriaali formaat hästi ning vaatajad tundsid suurt huvi, millal seriaal eetrisse jõuab. “Kui ütlesime, et alles novembri lõpus Eestis, siis ohati kurvalt. Me näitasime ära kaks esimest episoodi ja need, kes lõpuni vaatasid, ütlesid, et tahaks kohe edasi vaadata.” Režissöör lisab, et festivali publik oli üllatunud, kuidas maailma mõistes väikese eelarvega on võimalik rääkida niivõrd mitmekihilist lugu.
Vägivalla kujutamine kui kultuuri peegelpilt?
Festivalil osales Tääker paneeldiskussioonis, mis tõi lavale naisfilmitegijad Saksamaalt, Soomest ja Hispaaniast. Arutelus lahati stereotüüpe seriaalides ning seda, kas ja kuidas tuleks naistevastast vägivalda ekraanil kujutada, mille osas jäi Doris endalegi üllatuseks teistest eriarvamusele. “Ülejäänud kolm osalejat olid seisukohal, et selleks, et mitte uuesti trigger'dada traumat kogenud inimeste kogemusi, tuleks vägivalda võimalikult delikaatselt näidata. Meie seriaal paistis aga selle koha pealt silma – me ütlesime, et vägivalla näitamine on põhjendatud, sest see aitab seda konkreetset lugu paremini mõista ja eelarvamusi murda,” jagab ta.
Tääker tõdeb, et vägivalla julgem kujutamine Ida-Euroopas ja Balkanimaades tuleneb kultuuriruumi erinevustest. “Ollakse mingis mõttes palju tooremad ja ausamad oma loo jutustamise osas. Kui aga liigume Skandinaaviasse ja üldse Lääne-Euroopa poole, siis nende teemade peitmine on pigem kultuuri osa. Võib-olla meie ühiskonnas ei ole sellest lihtsalt veel nii palju räägitud, kuid see ei ole siin tabu. Ma arvan, et Eestis julgevad naised järjest enam selles osas sõna võtta.”
Murekohad filmimaailmas: rahastuse vähenemine ja naiste esindatus
Filmimaailma kuluaarid kajavad murest praeguse olukorra pärast sektoris. Erinevad globaalsed sündmused nagu pandeemia järellainetused, stsenaristide streik Hollywoodis ning voogedastusplatvormide mulli lõhkemine on viinud filmi- ja telesarjade tootmise märgatava vähenemiseni. “Eriti kurb on näha, et naistegijad, kes tõusid esile buumi ajal, on nüüd esimesed, kelle tiibu kärbitakse. Kui rahastust vähendatakse, saavad peamiselt tööle keskealised mehed. Need protsendid on päris jahmatavad,” tõdeb Tääker.
Samuti tuntakse kollektiivselt suurt muret praeguse poliitilise õhkkonna, eriti Trumpi poliitika suhtes, mis üha enam pöördub naiste vastu. See annab režissööri sõnul naistele aga veelgi enam inspiratsiooni kasutada filme ja sarju meediumina ühiskondlike hoiakute kujundamiseks. “Näiteks Brasiilia produtsendid rõhutasid, kui oluline on praegu naistevastase vägivalla kujutamine nende poliitilise olukorra tõttu – seadusi muudetakse viisil, mis jätab ohvrid järjest enam süüdi, ja kultuurivaldkond on koht, kus saame seda narratiivi muuta, “ kinnitab Tääker.
"Minu kallis ema" esilinastus 2025. aasta Berlinale Series Market Selects programmis. Kodumaine publik näeb sarja Huubis selle aasta sügisel.
Doris Tääkeri lavastatud ja Raoul Suvi kirjutatud Elisa originaalsari jutustab pingelise ja sünge loo noorest naisest Alinast, kelle ema leitakse jõhkralt tapetuna mererannast. Uurimise käigus hägustub piir ohvri ja manipulaatori vahel, tekitades küsimusi Alina rolli kohta: kas ta on külmavereline manipulaator või hoopis ohver?
Seda valusat lugu aitavad jutustada Doris Tislar, Elina Reinold, Indrek Ojari, Saara Pius jpt armastatud näitlejad. Sarja produtsent on Jevgeni Supin, stsenaariumi arendajad Tiina Lokk, Raoul Suvi ja Toomas Ili. Stsenaariumi konsultantidena olid abiks Andres Anvelt ja Külli-Riin Tigasson.